Padise klooster (Tallinnast)

• Toimunud reisid

Kõigepealt vaatame väljast kaunit, terviklikuna säilinud neogooti stiilis Vasalemma mõisa, mis on
ehitatud aastatel 1890-1893 kohalikust dolomiidist, nn Vasalemma marmorist. Hoone kujundamisel on
eeskuju võetud inglise keskaegsetest rüütlilossidest, mida on stiliseeritud ja põimitud järelklassitsistlike
ja uusrenessanslike stiilielementidega. Härrastemaja on kasutatud ka inglise villana filmivõtete paigaks.

Seejärel külastame Rummut, mis on olnud läbi aegade Vasalemma marmori leiukoht. Peamiseks tööjõuks olid Murru vangla kinnipeetavad. Vangla likvideerimise ja kaevandamise lõppemise järel pärast pumpade seiskamist oli veetõus nii kiire, et uppusid suur kaevandusekskavaator, hooned ja muu inventar, mis koos haruldaselt läbipaistva veega moodustab ainulaadse veealuse muuseumi.

Järgmisena külastame Padise tsistertslaste kloostrit, mille ehitustööd algasid 14. sajandil ning kestsid
vaheaegadega üle 200 aasta. Suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks andis 1305. aastal loa Taani kuningas Erik Menved. Dünamündest pärit mungad rajasid kloostri eestlaste Padise
muinaslinnuse lähedale, Simmiku ehk Kloostri jõe äärde. Siin oli sobiv põllumaa, mis andis kloostrile
sissetuleku ja voolav vesi, mida oli võimalik rakendada vilja- ja muude veskite ringi ajamiseks. Näeme ka
Padise mõisa ja valitsejamaja. Sööme lõunat.

Viimaseks külastuskohaks on Kristuse pühale ristile pühendatud 700 aasta vanune, massiivsete
müüridega Harju-Risti kirik, mis allus algselt Padise kloostrile. Unikaalne poolringi-kujuline torn tekkis
esialgse ümartorni varisemise tõttu XVII sajandil. Raskepärane piilar ja madal võidukaar lisavad Mandri- Eesti ühele omapäraseimale ja iidsemale pühakojale arhailist võlu. Võimalus on tõusta kirikutorni, et näha Eesti vanimat tornikella (XIV saj) ja ümbruskonna vaadet. Samuti saad käia laepealsetel võlvidel ehk n-ö kiriku pööningul, imetleda restaureeritud pikihoonet ja käärkambrit koos ainulaadse kamina ja keldriga.

Reis toimub 2021