Näitan 25–36 tulemust 60-st
Vormsi on mitmekesise kultuuri, ajaloo ja loodusega saar. Ringreisil külastame Vormsi Talumuuseumi, teeme peatuse Rälby pukktuuliku juures, sirutame jalgu Parunikivi peal. Käime Püha Olavi Kirikus, vaatame surnuaias maailma suurimat rõngasristide kogu, ronime Saxby tuletorni. Vormsi ”pealinnas” Hullos kasutame võimalust käime Käsitööseltsis ning vaatame kohalikud rahvariided üle.
Sõidame Kurkse sadamast mootorpaadiga üle. Saartel teeme traktoriga ekskursiooni, mille jooksul näeme saare omapärast ja vahelduvat loodust: muljetavaldavat paekallast, suuri rändrahnusid, rootsiaegse asustuse jälgi, nõukogudeaegset militaarpärandit. Osa Pakri saartest jääb haruldaste geoloogiliste objektide ja eluslooduse koosluste kaitseks loodud maastikukaitsealale. Saarte karjamaadel kohatavad uhked veisekarjad hoiavad avatuna maastikuvaateid. Näeme ka kohalikke külasid.
Vaindloo saar on Eesti põhjapoolseim saar. Olenevalt merevee tasemest on ta umbes 600 meetrit pikk ja 200 meetrit lai. Saarel on 1871. aastal ehitatud tuletorn koos tuletorni kordoni ja abihoonetega. Torni konstruktsioon toodi Vaindloole Vormsilt, kus see oli liiga väikeseks jäänud. Peale tuletorni on saarel ka üks Eesti suurimaid rändrahne, Vaindloo hiidrahn, mille kõrgus on 7,7 m. Sõidame üle väikese kaatriga, sõit kestab 45-60 min. Teeme saarel ekskursiooni. Sööme lõunat. Grupi suurus on 9 inimest. Kuna sõidame väikese kaatriga, siis liiga tuulise ilma korral lükkub reis edasi.
Külastame Ruhnu tuletorni, muuseume, kirikuid ja teisi vaatamisväärsusi. Sõidame lahtise kastiautoga läbi Ruhnu saare ning saame osa imelisest loodusest. Ruhnu rahvamajas ootab meid filmiprogramm. Suurimateks vaatamisväärsusteks on tuletorn, 2 muuseumit, 2 kirikut (puust kirik on Eesti vanim puitehitis).
Sellel aastal kuulutatakse Seto kuningriik välja Saatses. Kõlab seto hümn, marsib seto sõjavägi. Valitakse parimad meistrid mitmest vallast, oskused panevad proovile pillimehed, tantsijad ja lauljad. Vestleme ka kolmekordse ülemsootska ja ühe kuningriigipäeva algataja Aarne Leimaaga ning teeme ekskursiooni Räpina mõisas.
Sellel aastal kuulutatakse Seto kuningriik välja Saatses. Kõlab seto hümn, marsib seto sõjavägi. Valitakse parimad meistrid mitmest vallast, oskused panevad proovile pillimehed, tantsijad ja lauljad. Vestleme ka kolmekordse ülemsootska ja ühe kuningriigipäeva algataja Aarne Leimaaga ning teeme ekskursiooni Räpina mõisas.
Vaatame Kaali meteoriidikraatrit, tutvume kadakasiirupi tegemisega Orbu talus. Teeme kastiautoga ekskursiooni Abruka saarel , ööbime saarel. Tutvume Mardi talu oinakoguga, Karja keskaegse kiriku ja Maasi ordulinnuse varemetega.
Vaindloo saar on Eesti põhjapoolseim saar. Olenevalt merevee tasemest on ta umbes 600 meetrit pikk ja 200 meetrit lai. Saarel on 1871. aastal ehitatud tuletorn koos tuletorni kordoni ja abihoonetega. Torni konstruktsioon toodi Vaindloole Vormsilt, kus see oli liiga väikeseks jäänud. Peale tuletorni on saarel ka üks Eesti suurimaid rändrahne, Vaindloo hiidrahn, mille kõrgus on 7,7 m. Sõidame üle väikese kaatriga, sõit kestab 45-60 min. Teeme saarel ekskursiooni. Sööme lõunat. Grupi suurus on 7 inimest. Kuna sõidame väikese kaatriga, siis liiga tuulise ilma korral lükkub reis edasi.
Käime kodukohvikutes, kus Setomaa inimesed pakuvad traditsioonilisi omavalmistatud hõrgutisi, käsitööd, vaatame põnevaid esinejad. Teeme ka ekskursiooni Setomaal, reisijuht on kolmekordne ülemsootska Aarne Leima.
Matkame jalgsi ning sõidame 4-veoliste maastikuautodega Gruusia ühes raskemini ligipääsetavas ja turistidest veel rikkumata Tusheti rahvuspargis. Uudistame ratsutades või matkates lähemalt ka lopsaka subtroopilise looduse ja arvukate koskedega Lagodekhi rahvusparki. Näeme hingetuks tegevaid vaateid kõrgelt mägedest, tutvume eriliste mägikülade, Vana-Diklo kindlusevaremete ja 1000 aasta vanuste kindlustornidega. Külastame Alaverdi kloostrit, mõnuleme kuumaveeallikas, valmistame Gruusia rahvusrooga. Käime armastuse linnas Signagis, pealinnas Tbilisis, mineraaliderikkas väävlivannis ja puhkame Tbilisi “mere” ääres.
Külastame Hiiumaa kohaliku giidi saatel tuntud vaatamisväärsusi nagu Kõpu ja Tahkuna tuletornid, Pühalepa kirik, Suuremõisa loss, Mihkli talumuuseum, Ristimägi ja Reigi kirik. Aga avastame ka vähemtuntud kohti nagu „Eiffeli torni“ ja selle ümber olevaid kiiksuga eksponaate, kõrge liivakivikaldaga Vanajõe orgu, Põlisleppe kive, käime Tuulte tornis ja palju muud.
Piirissaar on pisike põnev saar Peipsi järves. Nime sai Piirissaare tõenäoliselt pärast Venemaa ja Rootsi vahel 1721. aastal sõlmitud Uusikaupungi rahulepingut, mil saar jäi kahe kubermangu piirile. Püsiasustus tekkis saarele 18. sajandil, kui sinna asusid elama Venemaalt kirikureformi eest pakku läinud vanausulised. Teeme ekskursiooni Piirissaarel, sööme lõunat ja võimalusel ostame kohalike sibulaid.