Näitan 13–24 tulemust 60-st
Külastame 4 eriilmelist Põhja-Läti mõisa. Stāmerienase muinasjutuloss meenutab veidi meie Alatskivi lossi. Armsas Ermanuse puitmõisas omanik – karismaatiline muusik ja helilooja Uģis Prauliņš, tutvustab mõisa ajalugu, Läti muusikat ja musitseerib. Ziemeri mõisas võõrustab meid Läti tuntud lavastaja Dita Balcus, riietume ajastu riietesse, kuulame muusikat ja maitseme kooki. Ranka mõisas teeme ekskursiooni. Ööbime ja teeme ekskursiooni Vana-Gulbene mõisakompleksis. Lisaks teeme laevaga lõbusõidu Aluksne järvel.
Sõidame kaatritega Mohni saarele, kus saarevaht tutvustab meile saare ajalugu ja vaatamisväärsusi. Saarel näeme tuletorni, piirivalve abihooneid, kaitsealust Mohni pärna ja palju ilusat loodust. Seejärel sõidame mandrile ja teeme ekskursiooni Viinistu kunstimuuseumis ning sööme lõunat.
Vaindloo saar on Eesti põhjapoolseim saar. Olenevalt merevee tasemest on ta umbes 600 meetrit pikk ja 200 meetrit lai. Saarel on 1871. aastal ehitatud tuletorn koos tuletorni kordoni ja abihoonetega. Torni konstruktsioon toodi Vaindloole Vormsilt, kus see oli liiga väikeseks jäänud. Peale tuletorni on saarel ka üks Eesti suurimaid rändrahne, Vaindloo hiidrahn, mille kõrgus on 7,7 m. Sõidame üle väikese kaatriga, sõit kestab 45-60 min. Teeme saarel ekskursiooni. Sööme lõunat. Grupi suurus on 7 inimest. Kuna sõidame väikese kaatriga, siis liiga tuulise ilma korral lükkub reis edasi.
Sõidame kaatriga laiule ja teeme ekskursiooni loodusgiid Peeter Vissakuga. Sööma saarevahi juures lõunat. võimalusel läheme hülgevaatlusele. Seejärel teeme ekskursiooni väiksel Puhtu poolsaarel.
Sõidame paadiga merele hülgeid vaatama, hüljestest räägib Tallinna Loomaaia pikaajaline giid Kauri Kivipõld.
Aksi ja Keri saared kuuluvad Kolga lahe saarestikku. Need imepisikesed saared on eripärase loodusega ning oma looga paigad. mõlemad olid enne Teist Maailmasõda asustatud, Aksi saar (suurus 0,59 km²), asub Prangli ja Rammu saarte vahel. Aksi saart iseloomustavad maalilised vaated, kivised rannad ja põnev kivilabürint (aastast 1849).
Külastame väikest Hara saart, mis oli 1870-ndatel aastatel Tallinna kilude sünnikohaks. Praegu on saar suures osas kaetud kuusemetsaga ning kuulub Lahemaa rahvuspargi koosseisu. Teeme ekskursiooni müstilises Hara allveelaevade basis. Sööme lõunat Hara sadamas ja teeme loodusretke vähemkülastataval Aabla raba loodusrajal, mugavalt mööda laudteed.
Sõidame kaatritega Mohni saarele, kus saarevaht tutvustab meile saare ajalugu ja vaatamisväärsusi. Saarel näeme tuletorni, piirivalve abihooneid, kaitsealust Mohni pärna ja palju ilusat loodust. Seejärel sõidame mandrile ja teeme ekskursiooni Viinistu kunstimuuseumis ning sööme lõunat.
Külastame kahte Lahemaa juga – Valgejõel Nõmmeveski juga ja selle romantilises kanjonorus paiknevaid hüdroelektrijaama varemeid ning vähemtuntud Vasaristi juga. Imetleme üht suurimat rändrahnu – Jaani-Tooma Suurkivi, uurime Jaanioja käsitöötalus lillemantlite valmistamist ja roomavaid kuuski Pedassaare neemel.
Külastame Ruhnu tuletorni, muuseume, kirikuid ja teisi vaatamisväärsusi. Sõidame lahtise kastiautoga läbi Ruhnu saare ning saame osa imelisest loodusest. Ruhnu rahvamajas ootab meid filmiprogramm. Suurimateks vaatamisväärsusteks on tuletorn (kuulsa Eiffeli varaseim looming), 2 muuseumit, 2 kirikut (puust kirik on Eesti vanim puitehitis).
Aksi ja Keri saared kuuluvad Kolga lahe saarestikku. Need imepisikesed saared on eripärase loodusega ning oma looga paigad. mõlemad olid enne Teist Maailmasõda asustatud, Aksi saar (suurus 0,59 km²), asub Prangli ja Rammu saarte vahel. Aksi saart iseloomustavad maalilised vaated, kivised rannad ja põnev kivilabürint (aastast 1849).
Ekskursiooni kastiautoga, uudistame saarele omapäraseid betšarahnusid, jäänukjärvesid, ulatuslikke klibuvallialasid, kadakaid ja ka militaarseid kaitserajatisi. Saare loodetipus kõrgub Osmussaare kuulus musta-valge triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on renoveeritud, sinna läheme ka sisse. Sööme Konksmooride koduköögis.