Kuvatakse 13–24 tulemust 29-st
14,4 hektari suurune Kõrgelaid on saanud oma nime suhteliselt suure kõrguse tõttu, ulatudes kuni viie meetrini üle merepinna. Sellepärast on ta olnud sajandeid meresõitjate kindlaks orientiiriks. Aastatel 1842–1860 tegutses Kõrgelaiul kõrts, mis pakkus sööki ja puhkust talvel mööda jääteed rändavatele inimestele. Looduslikult pakub Kõrgelaid hämmastavat kontrasti, kus saare põhjaosas laiub põline ja lopsakas saarik, mis on täis võimsaid saari ja haruldaselt jämedaid türnpuid, samal ajal kui lõuna- ja läänerannikul domineerivad jääaja pärandina suured rändrahnud ja kivikülvid. 2000. aastal valiti just Kõrgelaid esimese “Robinsonide” tõsielusarja toimumispaigaks,
Vaatame Kaali meteoriidikraatrit, tutvume kadakasiirupi tegemisega Orbu talus. Teeme kastiautoga ekskursiooni Abruka saarel , ööbime saarel. Tutvume Mardi talu oinakoguga, Karja keskaegse kiriku ja Maasi ordulinnuse varemetega.
Vaindloo saar on Eesti põhjapoolseim saar. Olenevalt merevee tasemest on ta umbes 600 meetrit pikk ja 200 meetrit lai. Saarel on 1871. aastal ehitatud tuletorn koos tuletorni kordoni ja abihoonetega. Torni konstruktsioon toodi Vaindloole Vormsilt, kus see oli liiga väikeseks jäänud. Peale tuletorni on saarel ka üks Eesti suurimaid rändrahne, Vaindloo hiidrahn, mille kõrgus on 7,7 m. Sõidame üle väikese kaatriga, sõit kestab 45-60 min. Teeme saarel ekskursiooni. Sööme lõunat. Grupi suurus on 7 inimest. Kuna sõidame väikese kaatriga, siis liiga tuulise ilma korral lükkub reis edasi.
Saarnaki on umbes 3,4 kilomeetri pikkune kõverik saar, mis sirutub loode-kagu suunas ning on geoloogiliselt osa vallilaadsest mandrijää servamoodustisest. Saar võlub külastajaid oma autentse talukompleksi ja puutumatu loodusega. Saare loodus on sama vaheldusrikas kui ajalugugi, pakkudes silmarõõmu suurte rändrahnude ja kivikülvidega ning kohalike poolt ränkideks kutsutud kõrgendikega. Üks maagilisemaid paiku on saare idarannikul asuv Pärnamäe ränk, kus 6–7 meetri kõrguse rannaastangu ja maakivide vahel sahiseb põline pärnasalu, mille lääneservas peidab end allikas, pakkudes värskendust keset kuiva kadastikku.
Külastame Ruhnu tuletorni, muuseume, kirikuid ja teisi vaatamisväärsusi. Sõidame lahtise kastiautoga läbi Ruhnu saare ning saame osa imelisest loodusest. Ruhnu rahvamajas ootab meid filmiprogramm. Suurimateks vaatamisväärsusteks on tuletorn (kuulsa Eiffeli varaseim looming), 2 muuseumit, 2 kirikut (puust kirik on Eesti vanim puitehitis).
Pärnu lahes asuv Sorgu on metsik lindude kuningriik, kus loodus valitseb taas. Saare keskmes kõrgub 1904. aastal ehitatud punastest tellistest tuletorn,
mis meenutab keskaegset kindlusetorni. Kohalikust raudkivist majakavahi hooned peavad vastu ränkadele tormidele, samal ajal kui kormoranide
kujundatud sürreaalsel maastikul elavad haruldased linnud ning rannakividel lesivad hülged.
Sõidame Kurkse sadamast mootorpaadiga üle. Saartel teeme traktoriga ekskursiooni, mille jooksul näeme saare omapärast ja vahelduvat loodust: muljetavaldavat paekallast, suuri rändrahnusid, rootsiaegse asustuse jälgi, nõukogudeaegset militaarpärandit. Osa Pakri saartest jääb haruldaste geoloogiliste objektide ja eluslooduse koosluste kaitseks loodud maastikukaitsealale. Saarte karjamaadel kohatavad uhked veisekarjad hoiavad avatuna maastikuvaateid. Näeme ka kohalikke külasid.
Harilaid on 15 hektari suurune piklik ja kivine saareke Väinameres. Saart katavad rannaniit ja kadastik. Saarele lasi Hiiumaa Suuremõisa mõisnik 1840. aastal kõrtsi ja sinna juurde vajalikud kõrvalhooned – laut, ait, tuulik, ehitada. 1849 rajati sinna ka tulepaak ja hiljem päevamärk. Saarel on rikkalik taimestik, leitud on 173 taimeliiki. Laid kuulub Väinamere hoiualasse ja on looduskaitse all. Laiul kaitstakse näsa-kuldsambliku elupaiku. Teeme saarel ekskursiooni, sööme suppi. Saarele ja tagasisõites vaatame, kas näeme ka seal elavaid hallhülgeid.
Pärnu lahes asuv Sorgu on metsik lindude kuningriik, kus loodus valitseb taas. Saare keskmes kõrgub 1904. aastal ehitatud punastest tellistest tuletorn,
mis meenutab keskaegset kindlusetorni. Kohalikust raudkivist majakavahi hooned peavad vastu ränkadele tormidele, samal ajal kui kormoranide
kujundatud sürreaalsel maastikul elavad haruldased linnud ning rannakividel lesivad hülged.
Piirissaar on pisike põnev saar Peipsi järves. Nime sai Piirissaare tõenäoliselt pärast Venemaa ja Rootsi vahel 1721. aastal sõlmitud Uusikaupungi rahulepingut, mil saar jäi kahe kubermangu piirile. Püsiasustus tekkis saarele 18. sajandil, kui sinna asusid elama Venemaalt kirikureformi eest pakku läinud vanausulised. Teeme ekskursiooni Piirissaarel, sööme lõunat ja võimalusel ostame kohalike sibulaid.
Piirissaar on pisike põnev saar Peipsi järves. Nime sai Piirissaare tõenäoliselt pärast Venemaa ja Rootsi vahel 1721. aastal sõlmitud Uusikaupungi rahulepingut, mil saar jäi kahe kubermangu piirile. Püsiasustus tekkis saarele 18. sajandil, kui sinna asusid elama Venemaalt kirikureformi eest pakku läinud vanausulised. Teeme ekskursiooni Piirissaarel, sööme lõunat ja võimalusel ostame kohalike sibulaid.
Reisi põhiline eesmärk on tutvuda põneva Vilsandi saarega, selle fossiile ja kivistunud koralle täis paekivipaljandite, 130-aastase tuletorni ja külaga. Enne saarele minekut käime Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuses Loona mõisas, et saada eelteadmisi saare omanäolise looduse kohta. Tutvume ka Saaremaa vaatamisväärsustega.