Kuvatakse 25–36 tulemust 36-st
Sõidame kaatriga Rammu saarele, teeme kohaliku loodusgiidiga jalgsiekskursiooni ja sööme lõunat. Kapsaraua kujulise saare pikkus on 3,5 kilomeetrit, kunagi oli saarel 22 talu, kool ja 3 veskit. Kunagisest kalurikülast on praeguseks jäänud vaid varemed. Taasasustatud on kolm suvitustalu, samuti on taastatud alumine silindriline tuletorn. Saar on kivine: palju leidub rändrahne ja kivikuhjatisi, saarelt on leitud maagaasi. Taimedest valdavad kadastik, männid, pihlakad, pajud, roostik. Saare ainulaadsem taimekooslus on kukemarjanõmm, saare põhjaosas esineb rannaniitu. Haruldastest taimedest kasvab saarel põhjatarna. Saare kirdeosas paikneb muinsuskaitsealune kalmistu.
Saarnaki on umbes 3,4 kilomeetri pikkune kõverik saar, mis sirutub loode-kagu suunas ning on geoloogiliselt osa vallilaadsest mandrijää servamoodustisest. Saar võlub külastajaid oma autentse talukompleksi ja puutumatu loodusega. Saare loodus on sama vaheldusrikas kui ajalugugi, pakkudes silmarõõmu suurte rändrahnude ja kivikülvidega ning kohalike poolt ränkideks kutsutud kõrgendikega. Üks maagilisemaid paiku on saare idarannikul asuv Pärnamäe ränk, kus 6–7 meetri kõrguse rannaastangu ja maakivide vahel sahiseb põline pärnasalu, mille lääneservas peidab end allikas, pakkudes värskendust keset kuiva kadastikku.
Harilaid on 15 hektari suurune piklik ja kivine saareke Väinameres. Saart katavad rannaniit ja kadastik. Saarele lasi Hiiumaa Suuremõisa mõisnik 1840. aastal kõrtsi ja sinna juurde vajalikud kõrvalhooned – laut, ait, tuulik, ehitada. 1849 rajati sinna ka tulepaak ja hiljem päevamärk. Saarel on rikkalik taimestik, leitud on 173 taimeliiki. Laid kuulub Väinamere hoiualasse ja on looduskaitse all. Laiul kaitstakse näsa-kuldsambliku elupaiku. Teeme saarel ekskursiooni, sööme suppi. Saarele ja tagasisõites vaatame, kas näeme ka seal elavaid hallhülgeid.
Pärnu lahes asuv Sorgu on metsik lindude kuningriik, kus loodus valitseb taas. Saare keskmes kõrgub 1904. aastal ehitatud punastest tellistest tuletorn,
mis meenutab keskaegset kindlusetorni. Kohalikust raudkivist majakavahi hooned peavad vastu ränkadele tormidele, samal ajal kui kormoranide
kujundatud sürreaalsel maastikul elavad haruldased linnud ning rannakividel lesivad hülged.
Pärnu lahes asuv Sorgu on metsik lindude kuningriik, kus loodus valitseb taas. Saare keskmes kõrgub 1904. aastal ehitatud punastest tellistest tuletorn,
mis meenutab keskaegset kindlusetorni. Kohalikust raudkivist majakavahi hooned peavad vastu ränkadele tormidele, samal ajal kui kormoranide
kujundatud sürreaalsel maastikul elavad haruldased linnud ning rannakividel lesivad hülged.
Piirissaar on pisike põnev saar Peipsi järves. Nime sai Piirissaare tõenäoliselt pärast Venemaa ja Rootsi vahel 1721. aastal sõlmitud Uusikaupungi rahulepingut, mil saar jäi kahe kubermangu piirile. Püsiasustus tekkis saarele 18. sajandil, kui sinna asusid elama Venemaalt kirikureformi eest pakku läinud vanausulised. Teeme ekskursiooni Piirissaarel, sööme lõunat ja võimalusel ostame kohalike sibulaid.
Reisi põhiline eesmärk on tutvuda põneva Vilsandi saarega, selle fossiile ja kivistunud koralle täis paekivipaljandite, 130-aastase tuletorni ja külaga. Enne saarele minekut käime Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuses Loona mõisas, et saada eelteadmisi saare omanäolise looduse kohta. Tutvume ka Saaremaa vaatamisväärsustega.
Tondisaar on pisike asustamata saar Võrtsjärves. Saarel kasvab üks kuusk, üks seedermänd, kaski, pärnasid, lepavõsa ja kibuvitsapõõsaid, laugeid kaldaid katab ja ümbritseb roostik. Saarele on rajatud linnuvaatlustorn, lõkkeplats ja mõned varjualused külastajatele. Saar on koduks paljudele lindudele, nagu jõgitiirud, naeru-, kala- ja hõbekajakas ning tuttvart. Tondisaar on ainuke sisemaal asuv koht, kus alates 1990. aastate keskpaigast pesitsevad kormoranid. Sõidame sinna kalepurjekaga, pardal on ka muusik, kes kogu sõidu vältel meie meelt lahutab ning sööme. Kohalikult kalurilt saab kalasaadusi ka kaasa osta. Pärast laevasõitu käime veel ka Järvemuuseumis, mille põhiekspositsiooni moodustavad elusad Eesti mageveekalad.
Piirissaar on pisike põnev saar Peipsi järves. Nime sai Piirissaare tõenäoliselt pärast Venemaa ja Rootsi vahel 1721. aastal sõlmitud Uusikaupungi rahulepingut, mil saar jäi kahe kubermangu piirile. Püsiasustus tekkis saarele 18. sajandil, kui sinna asusid elama Venemaalt kirikureformi eest pakku läinud vanausulised. Teeme ekskursiooni Piirissaarel, sööme lõunat ja võimalusel ostame kohalike sibulaid.
Piirissaar on pisike põnev saar Peipsi järves. Nime sai Piirissaare tõenäoliselt pärast Venemaa ja Rootsi vahel 1721. aastal sõlmitud Uusikaupungi rahulepingut, mil saar jäi kahe kubermangu piirile. Püsiasustus tekkis saarele 18. sajandil, kui sinna asusid elama Venemaalt kirikureformi eest pakku läinud vanausulised. Teeme ekskursiooni Piirissaarel, sööme lõunat ja võimalusel ostame kohalike sibulaid.
Piirissaar on pisike põnev saar Peipsi järves. Nime sai Piirissaare tõenäoliselt pärast Venemaa ja Rootsi vahel 1721. aastal sõlmitud Uusikaupungi rahulepingut, mil saar jäi kahe kubermangu piirile. Püsiasustus tekkis saarele 18. sajandil, kui sinna asusid elama Venemaalt kirikureformi eest pakku läinud vanausulised. Teeme ekskursiooni Piirissaarel, sööme lõunat ja võimalusel ostame kohalike sibulaid.
Naissaar on Eesti pindalalt viies saar. Näeme tuletorni, kirikut ja mitmete militaarobjektide varemeid. Peeter Esimese ajal ehitati siia suurtükipatarei, saare lõunaosast leiame mahajäetud nõukogudeaegse miinitehase, samuti on pärandiks kitsarööpmeline raudtee ajast, kui saar oli Nõukogude sõjaväe valduses. Saarel leidub ka suuri kivikülve ja rändrahne, mille liustikujää on kaasa toonud. Teeme ekskursiooni kastiautoga ja sööme lõunat.