Kuvatakse 1–12 tulemust 29-st
Kaks võikest saart – Keri ja Aksi kuuluvad Kolga lahe saarestikku. Nad on teineteisest täiesti erinevad, kummalgi eripärane loodus ja põnev ajalugu. Enne Teist Maailmasõda olid mõlemad asustatud. Keri saar on väga tilluke, saarel on tuletorn ja tuletornikompleks. Aksi saar on suurem, seal näeme vareneid, maalilisei vaateid, kiviseid randu ja põnevat kivilabürinti (aastast 1849)..
Aksi ja Keri saared kuuluvad Kolga lahe saarestikku. Need imepisikesed saared on eripärase loodusega ning oma looga paigad. mõlemad olid enne Teist Maailmasõda asustatud, Aksi saar (suurus 0,59 km²), asub Prangli ja Rammu saarte vahel. Aksi saart iseloomustavad maalilised vaated, kivised rannad ja põnev kivilabürint (aastast 1849).
Sõidame kaatriga laiule ja teeme ekskursiooni loodusgiid Peeter Vissakuga. Sööma saarevahi juures lõunat. võimalusel läheme hülgevaatlusele. Seejärel teeme ekskursiooni väiksel Puhtu poolsaarel.
Külastame Ruhnu tuletorni, muuseume, kirikuid ja teisi vaatamisväärsusi. Sõidame lahtise kastiautoga läbi Ruhnu saare ning saame osa imelisest loodusest. Ruhnu rahvamajas ootab meid filmiprogramm. Suurimateks vaatamisväärsusteks on tuletorn, 2 muuseumit, 2 kirikut (puust kirik on Eesti vanim puitehitis).
Sõidame Pärnu sadamast välja purjejahiga Giotto, et jõuda Kihnu, kus peetakse kalurite päeva. See on saare aasta tähtsündmus, kus peetakse laata, toimuvad kontserdid ja õhtul on pidu. Järgmisel hommikul, pärast kosutavat hommikusööki, algab meie põhjalik avastusretk kohaliku giidi seltsis, kus veoauto kastis istudes rullub meie ees lahti kogu Kihnu ilu ja ajalugu.
Külastame Ruhnu tuletorni, muuseume, kirikuid ja teisi vaatamisväärsusi. Sõidame lahtise kastiautoga läbi Ruhnu saare ning saame osa imelisest loodusest. Ruhnu rahvamajas ootab meid filmiprogramm. Suurimateks vaatamisväärsusteks on tuletorn (kuulsa Eiffeli varaseim looming), 2 muuseumit, 2 kirikut (puust kirik on Eesti vanim puitehitis).
Kaevatsi on suuruselt kolmas Hiiumaa laid. Külastajat tervitavad saarel mitmed ajaloolised ja looduslikud vaatamisväärsused, millest tuntuim on 19. sajandist pärit hollandi tüüpi kivist tuuleveski. Saare idarannik pakub aga looduslikku silmailu mandrijää ja mere koostöös tekkinud kõrgete paeklibust rannavallide ja panga jäänukite näol, mis on koduks haruldastele taimedele. Saare nimi tuleb rahvapärimuse kohaselt sõnast „kaev“. Saarel oli mitu head kaevu ning seetõttu hakati paika kutsuma kaevude kohaks. Saart eraldab emasaarest umbes kahe kilomeetri laiune madal väin, nii et sobivate oludega on võimalik kasutada ühte omapärast transpordiviisi – traktorisõitu otse läbi mere.
Aksi ja Keri saared kuuluvad Kolga lahe saarestikku. Need imepisikesed saared on eripärase loodusega ning oma looga paigad. mõlemad olid enne Teist Maailmasõda asustatud, Aksi saar (suurus 0,59 km²), asub Prangli ja Rammu saarte vahel. Aksi saart iseloomustavad maalilised vaated, kivised rannad ja põnev kivilabürint (aastast 1849).
Sõidame kaatritega Mohni saarele, kus saarevaht tutvustab meile saare ajalugu ja vaatamisväärsusi. Saarel näeme tuletorni, piirivalve abihooneid, kaitsealust Mohni pärna ja palju ilusat loodust. Seejärel sõidame mandrile ja teeme ekskursiooni Viinistu kunstimuuseumis ning sööme lõunat.
Sõidame Kurkse sadamast mootorpaadiga üle. Saartel teeme traktoriga ekskursiooni, mille jooksul näeme saare omapärast ja vahelduvat loodust: muljetavaldavat paekallast, suuri rändrahnusid, rootsiaegse asustuse jälgi, nõukogudeaegset militaarpärandit. Osa Pakri saartest jääb haruldaste geoloogiliste objektide ja eluslooduse koosluste kaitseks loodud maastikukaitsealale. Saarte karjamaadel kohatavad uhked veisekarjad hoiavad avatuna maastikuvaateid. Näeme ka kohalikke külasid.
Vaindloo saar on Eesti põhjapoolseim saar. Olenevalt merevee tasemest on ta umbes 600 meetrit pikk ja 200 meetrit lai. Saarel on 1871. aastal ehitatud tuletorn koos tuletorni kordoni ja abihoonetega. Torni konstruktsioon toodi Vaindloole Vormsilt, kus see oli liiga väikeseks jäänud. Peale tuletorni on saarel ka üks Eesti suurimaid rändrahne, Vaindloo hiidrahn, mille kõrgus on 7,7 m. Sõidame üle väikese kaatriga, sõit kestab 45-60 min. Teeme saarel ekskursiooni. Sööme lõunat. Grupi suurus on 7 inimest. Kuna sõidame väikese kaatriga, siis liiga tuulise ilma korral lükkub reis edasi.
Sõidame kaatriga Rammu saarele, teeme kohaliku loodusgiidiga jalgsiekskursiooni ja sööme lõunat. Kapsaraua kujulise saare pikkus on 3,5 kilomeetrit, kunagi oli saarel 22 talu, kool ja 3 veskit. Kunagisest kalurikülast on praeguseks jäänud vaid varemed. Taasasustatud on kolm suvitustalu, samuti on taastatud alumine silindriline tuletorn. Saar on kivine: palju leidub rändrahne ja kivikuhjatisi, saarelt on leitud maagaasi. Taimedest valdavad kadastik, männid, pihlakad, pajud, roostik. Saare ainulaadsem taimekooslus on kukemarjanõmm, saare põhjaosas esineb rannaniitu. Haruldastest taimedest kasvab saarel põhjatarna. Saare kirdeosas paikneb muinsuskaitsealune kalmistu.