| VÄLJUMINE | Tallinn |
| HIND | 2990€/inimese kohta.(peaaegu kõik hinnas)
Reisil on kõik kulud hinnas |
| VÄLJUMISAEG |
Koguneme Tallinna lennujaama kell 13.50
|
Fääri saared, mis paiknevad Atlandi ookeani põhjaosas, Šotimaa, Norra, Islandi vahel, kujutavad endast sotsiogeograafilist anomaaliat, kus karm looduskeskkond on sundinud inimpopulatsiooni arendama erakordset vastupidavust ja pragmaatilist elutunnetust. 18 suuremat saart on ühendatud keeruka tunnelite, sildade ja praamide võrgustikuga. Meie külastame neist seitset või kaheksat. Üks põnev koht on Kalsoy saar oma majakaga, kus on eepilised vaated ja kus hukkus kangelaslikult James Bond sarja viimases filmis „No Time To Die“. Fäärlased on talle sinna paigaldanud lausa hauakivi. Teine tähtkülastus on Mykinesi saar, mis on linnuparadiis ja kus saab lunne väga lähedalt vaadata. Kui ilm lubab muidugi, sest tuleb laevaga minna. Ja muidugi võimalus osa saada fäärlaste aasta tähtsaimast festivalist ja rahvuspühast Ólavsøkast (vigilia sancti Olavi) 28.–29. juulil, mida peetakse Püha Olafi auks (Norra kuningas, kes elas 995–1030 ja tõi kristluse). Ka Oleviste kirik on saanud Püha Olafi järgi, kes omas võtmerolli kristluse juurutamisel Norras. Enamik 56 000 fäärlasest paneb selga uhked, käsitööna valminud kallid rahvariided ja koondub kõigilt saartelt pealinna Tórshavni, mis on kaks päeva järjest nii päeval kui öösel täis sündmusi. Kuulata võib keskväljakul toimuvat öölaulupidu ja kogeda fäärlaste rahvuslikku ühtsustunnet – see üks festivali tipphetki –, nautida päev läbi vabaõhukontserte, osa saada ainulaadsest rahvalikust ketitantsust,
vaadata ülipidulikku rongkäiku, kaasa elada rahvusspordi – sõudmise – finaalvõistlustele, kus selgitatakse välja aasta kangelased, külastada turgu jpm. Kogu linn on täis vaid üks kord aastas selliselt manifesteeruvat rõõmu ja melu!
Reis toimub 25.–31. juuli 2026
Hind sisaldab:
Ringsõidud ja ekskursioonid oma väikebussiga. • Väike grupp: 15–17 inimest. Reisi toimumiseks vajalik 15 inimest. • Ööbimine kahestes tubades kesklinna külalistemajas, hommikusöögid hotellis. • Lõunad ja õhtusöögid, v.a. kahel rahvuspüha päeval. • Külastatavate kohtade tasud: Dúvugarðuri talumuuseum, Göta muuseum, rahvusmuuseum, Kirkjubøuri talukompleks, Bosdalafossuri matk, laevareisid Kalsoyle ja Mykinesile, kohalikud erigiidid, turismimaks. Giid-reisijuht Askur Alas, kes on spetsialiseerunud Islandile, Gröönimaale ja Fääridele ja lennupiletid.
PÄEVAKAVA
Lend Tallinnast
Koguneme Tallinna lennujaama kell 13.50. Lendame välja Tallinna lennujamast 15:50 lennuga SAS (SK1787) Kopenhaagenisse jõuame kell 16:25.
Kopenhaagenist lendame Fääri saartele kell 17:50 lennuga SK1777. Kohale jõuame kell 19:00.
Vágari lennujaamas, mis on saarte ainus värav õhust, ootab meid oma väikebuss, sõidame kohe
oma ööbimispaika järgnevateks öödeks – maailma ühte väiksemasse pealinna, u 22 000 elanikuga
Tórshavni. Pärast asjade ärapanekut põgus ringkäik, et linnakesega esimene tutvus teha ja õhtusöök.
Tórshavn („jumal Thori sadam“) on saarestiku suurim linn, kus elab ligi 40% fäärlastest. Fääri saartel on kokku vaid kolm valgusfoori ja need kõik asuvad siin. Peamiselt norra viikingid asusid siia elama 8.–9. sajandil, tõrjudes välja keldi mungad. Siin asus juba 9. sajandil kärajate, algelise parlamendi koht. Ööbimine täna ja edaspidi hotellis 62N City Center https://www.62n.fo/en/.
SAARESTIKU IDASERV. VIIKINGITE TALU
Sõidame Fääre avastama. Tänast päeva alustame Gøta külakesega, kus tuhat aastat tagasi elas
Fääri saarte kõige kõvem viiking Tróndur, kes seisis kuni surmani vastu kristluse levimisele saarel.
Selle tõi maale tema enda väimees Norra kuninga Olaf Püha käsul ja Olafi päeva tähistatakse siin
rahvuspühana järgmistel päevadel. Edasi sõidame saarestiku ida- ja põhjaserva, läbi mitme saare, silla ja
tunneli. Viðareiði asub Viðoy saarel ja on Fääride kõige põhjapoolsem asula. Siit näeb ookeani nii lääne- kui ida suunas. Lähedal, kuid ligipääsmatu on maailma kõrgeimaid vertikaalseid merekaljusid Enniberg (754 m). Tagasiteel peatume saare suuruselt teises linnas, Klaksvikis. Seal on sündinud Fääride tuntuim laulja, Eivør, kelle vanaema on varasematel reisidel nähtud linnakese tähtsaima kiriku vardjana. Kaugel pole sadam, kust pärastlõunal sõidame laevaga Kalsoy saarele (pildil). Kalsoy saar pakub tõeliselt hämmastavaid vaateid: 13 mäetippu, 11 orgu, järsud kaljud, kitsad ja sügavad orud, neli tillukest küla, kus elab kokku u 80 inimest. Saar on linnukaitseala, kus pesitsevad ka lunid. Peale silmipimestava loodusliku ilu võib siin näha ka James Bondi hauda – viimases Bondi filmis „Suremiseks pole aega“ (No Time to Die, 2021 hukkub peakangelane (Daniel Craigi kehastuses) hukkub just sellel saarel ja kohalikud on talle ka hauakivi püsti pannud. Paljudele üle maailma on see põhjus, miks Fääridele tulla. Tegelikult on selleks muidugi loodus, mis ka filmitegijaid innustas. Siin külastame ka Mikladaluri hülgenaise skultpuuri, mis tuletab meelde, et legendid on sagely süngemad kui Skandinaavia krimisari.
KIVISTUNUD TROLLID, MATK MÄGEDES
Sõidame Streymoy saare, kus asub ka pealinn Tórshavn, põhjaossa. Saksun on maaliline külake kauni kirikuga. Külastame 17. sajandist pärit talumajas asuvat Dúvugarðuri koduloomuuseumi, kus saab ettekujutuse muistsest elust. Saksuni külast algab üks Fääride maalilisemaid matkaradasid (6,4 km, 2,5h, sobib ka lastele), mis viib põhjarannikul asuvasse Tjørnuvíki külla. Üle mägede ronides ja laskuma hakates hakkavad paistma külake ja ookean, kus vertikaalse kaljuseina ääres seisavad kivistunud trollid, kaks kõrget kaljurünka, Islandilt pärit Trollivana ja Nõiamoor, kellele hakkasid Fäärid nii meeldima, et nad üritasid neid Islandi juurde ära vedada, kuid kivistusid hommikupäikese käes, nagu trollidega ikka juhtub. Tjørnuvíki peetakse üheks ilusamaks Fääri külaks, kus on mustaks võõbatud mätaskatustega majad. Siin on mõnus võimalus teha üks kodune kohv ja pannkook, mida võõraste saabudes tõttab kohe müütama üks kohalik külaelanik. Lähedal asub ka saarte kõrgeim kosk Fossá (140m), kus teeme fotopeatuse. Jätkame sõitu naabersaarele Eysturoyle, kus asuvad saarestiku kõrgeimad mäed, sh ka kõrgeim tipp Slættaratinduri (880 m). kust väidetavalt on isegi Island ära paistnud (450 km) – see on kantud Guinnessi rekordite raamatusse, kuid tõestatud seda pole – ehk oli tegu atmosfäärilisese anomaaliaga. Edasi viib tee maalilisse Gjógvi külakesse, kust avanevad imelised loodusvaated. Gjógv tähendab kuru – külla lõikub sisse 200-meetrine kitsas abajas. Ka see on imekena külake – võib lausa imestada, kuidas siin saab olla nii palju armsaid mätaskatustega külakesi. Siit on pärit ka üks õige vinnutatud kala – klippfisk. Kui Taani kroonprints Frederik ja printsess Mary oma visiidi ajal 2005. aastal Gjógvi külastasid, pandi nende auks rannale pink, mis pühitseti sisse Fääridelt pärit ooperilaulja Rúni Brattabergi esituse saatel. Õhtuks tagasi Tórshavni.
EKSPEDITSIOON MYKINESILE: LUNNIDE PARADIISISAAR
Sõidame hommikul vara Tórshavnist Sørvágurisse ja sealt laevaga (u 45 min) Mykinesi saarele, mis on juba omaette elamus, sest möödume püstloodsetest kaljudeseintest ja sealt ookeani langevatest jugadest.
NB! Laevasõit võib tormise ilma korral ära jääda, sel juhul asendusprogramm või päevade vahetus.
Mykines on kõigest 10 ruutkilomeetri suurune saareke Atlandi ookeanis Fääride läänerannikul, kus elab püsivalt vaid 10 inimest (ja tõenäoliselt miljon lindu, kes pole elamisluba küsinud). See on paik, kuhu massiturism ei ulatu, sest ookean otsustab ise, kas ta laseb sul täna saarele maabuda või mitte. Juba 6. sajandil kirjeldas rändur-munk Püha Brendan seda paika kui lammaste ja lindude paradiisi. Mykines on koduks kümnetele tuhandetele lunnidele, kes oma värviliste nokkade ja kohmaka kõnnakuga näevad välja nagu looduse poolt disainitud multifilmitegelased, midagi papagoi ja minipingviini vahepealset. Lisaks neile pesitsevad siinsetel järskudel kaljuseintel suulad, lõunatirgid, algid ja jää-tormilinnud. 40 meetri pikkust rippsilda, mis ühendab Mykinesi saart Mykineshólmuri kaljulaiuga, kutsuvad kohalikud uhkelt „üle-ookeani-sillaks“. See on ainuke koht, kus saab ühelt saarelt teisele jalutada, samal ajal kui allpool märatseb vihane ookean. Saarel on küll üks kohvik, aga selle lahtiolekuajad sõltuvad peremehe tujust ja ilmast. Seega võtame kaasa moonakoti. Naljaga pooleks – näljane matkaja on lunnidele kerge saak. Pärastlõunaks jõuame tagasi Tórshavni. Täna on Ólavsøka eelõhtu ja pidustused, sõudevõistlused, kontserdid jpm on juba alanud. Tasub linna peale jalutama minna.
ÓLAVSØKA FESTIVAL. VABA PÄEV LINNAS. NÓLSOY SAAR
Tórshavnis toimuvad pidustused, kontserdid, sõudevõistlused, pidulik rongkäik, öölaulupidu ja ilutulestik. Paljud fäärlased on kogunenud pealinna, suur osa neist on käsitööna valminud ülikallites rahvariietes – see on rahvuslik uhkus par excellence. Üks festivali tipphetki on kesklinnas toimuv öö(laulu)pidu, kus tuhanded rõõmsad inimesed laulavad vanu laule, tantsivad muistset ketitantsu, kuulavad kontserte või ajavad niisama juttu. Rahvariietesse pannakse ka väikelapsed. Ketitants on unikaalne säilinud keskaegne traditsioon, kus sajad inimesed liiguvad rütmis ja laulavad vanu laule, mis jutustavad saagadest ja kangelastest. See ei ole lihtsalt laulmisega tants, see on viis hoida elus keelt, mis oli sajandeid koolides ja kirikutes keelatud. Teeme ühiskülastuse Fääride rahvusmuuseumi (avatud neil päevil 14:00–17:00, https://www.tjodsavnid.fo/en/english), kus on ulatuslik väljapanek kohalikust looma- ja linnuriigist, geoloogiast, ajaloost, rahvariietest, arheoloogilised leiud jpm. Eriti tähtsal kohal on Püha Olavi kirikust (12. saj.) pärit pinkide kaunilt nikerdatud otsalauad, mida peetakse rahvuslikuks aardeks. Lisaks on siin ka vabaõhumuuseum. Soovijad võivad omal käel sõita laevaga mõneks tunniks lähedalasuvale Nólsoy saarele (praam 122 DKK edasi-tagasi, sõit 20 minutit), kus elab paarsada inimest, hulk lambaid ja Euroopa suurim tormipääsude koloonia – nende nägemiseks peab küll ööseks jääma. Siin on ka kohaliku mehe, Ove Joenseni paat, millega ta aerutas üksinda Kopenhaagenisse u 1500 km. Matkates lähima kõrgendiku otsa näeb panoraamset vaadet. Kõige tähtsam sel päeval on siiski keskööl algav öölaulupidu (pildil) linna keskväljakul ning öösel kultuurimajas toimuv ühine rahvuslik ketitants, milles ka Fääri saarte külalised võivad kaasa lüüa.
MATK OOKEANI KOHAL
Kuna eile oli öine laulu- ja tantsupidu ning ka fäärlased tahavad puhata, alustame veidi hiljem ja sõidame loodusesse jalutama (u 5 km, mäkketõusu ei ole). Tänase päeva nael on Bøsdalafossuri kosk ja saare suurim järv Vatnið, mis tähendabki „järve“. Järv asub otse ookeani kohal, veepiirist umbes 30 meetrit kõrgemal kaljude peal, ja näib justkui ookeani kohal hõljuvat. See on optiline pete, mis on pannud nii mõnegi turisti oma silmades kahtlema. Järvest langeb vesi joana otse ookeani. Teeme paaritunnise jalutuskäigu looduses (edasi-tagasi 5km, pildil). Moonakotid korraldame kaasa ja kui vähegi saab, teeme lõuna piknikuna. Päeva teise poole tähtkülastus on Kirkjubøuri talukoht 11. sajandist, mis on Fääri saarte usuline ja ajalooline süda. Roykstovani talumajas (pildil, foto www.patursson.fo) on elanud üle 17 põlvkonda Paturssone ja seda peetakse maailma vanimaks puumajaks, kus järjestikku on sees elatud. Plaanime sisse minna ja Paturssonide esindajaga juttu vesta ja kohvi juua. Iidse talukompleksi kõrval asub kogunisti kaks tähtsat pühakoda – Magnuse katedraal (1300. a) ja Püha Olavi kirik (12. saj). Õhtuks tagasi Tórshavni.
HEAD AEGA, FÄÄRID! TAGASILEND
Umbes kella 10 paiku on aeg Tórshavniga hüvasti jätta ja lennujaama sõita. Lend: Fääri saared–Kopenhaagen 13:25–16:35 (2 t 10 min) SAS (SK1778). Ümberistumise aeg 6 t 20 min, Kopenhaagen–Tallinn 22:55–01:30 (2 t 25 min) SAS (SK1790)
Lend Tallinnast
Koguneme Tallinna lennujaama kell 13.50. Lendame välja Tallinna lennujamast 15:50 lennuga SAS (SK1787) Kopenhaagenisse jõuame kell 16:25.
Kopenhaagenist lendame Fääri saartele kell 17:50 lennuga SK1777. Kohale jõuame kell 19:00.
Vágari lennujaamas, mis on saarte ainus värav õhust, ootab meid oma väikebuss, sõidame kohe
oma ööbimispaika järgnevateks öödeks – maailma ühte väiksemasse pealinna, u 22 000 elanikuga
Tórshavni. Pärast asjade ärapanekut põgus ringkäik, et linnakesega esimene tutvus teha ja õhtusöök.
Tórshavn („jumal Thori sadam“) on saarestiku suurim linn, kus elab ligi 40% fäärlastest. Fääri saartel on kokku vaid kolm valgusfoori ja need kõik asuvad siin. Peamiselt norra viikingid asusid siia elama 8.–9. sajandil, tõrjudes välja keldi mungad. Siin asus juba 9. sajandil kärajate, algelise parlamendi koht. Ööbimine täna ja edaspidi hotellis 62N City Center https://www.62n.fo/en/.
SAARESTIKU IDASERV. VIIKINGITE TALU
Sõidame Fääre avastama. Tänast päeva alustame Gøta külakesega, kus tuhat aastat tagasi elas
Fääri saarte kõige kõvem viiking Tróndur, kes seisis kuni surmani vastu kristluse levimisele saarel.
Selle tõi maale tema enda väimees Norra kuninga Olaf Püha käsul ja Olafi päeva tähistatakse siin
rahvuspühana järgmistel päevadel. Edasi sõidame saarestiku ida- ja põhjaserva, läbi mitme saare, silla ja
tunneli. Viðareiði asub Viðoy saarel ja on Fääride kõige põhjapoolsem asula. Siit näeb ookeani nii lääne- kui ida suunas. Lähedal, kuid ligipääsmatu on maailma kõrgeimaid vertikaalseid merekaljusid Enniberg (754 m). Tagasiteel peatume saare suuruselt teises linnas, Klaksvikis. Seal on sündinud Fääride tuntuim laulja, Eivør, kelle vanaema on varasematel reisidel nähtud linnakese tähtsaima kiriku vardjana. Kaugel pole sadam, kust pärastlõunal sõidame laevaga Kalsoy saarele (pildil). Kalsoy saar pakub tõeliselt hämmastavaid vaateid: 13 mäetippu, 11 orgu, järsud kaljud, kitsad ja sügavad orud, neli tillukest küla, kus elab kokku u 80 inimest. Saar on linnukaitseala, kus pesitsevad ka lunid. Peale silmipimestava loodusliku ilu võib siin näha ka James Bondi hauda – viimases Bondi filmis „Suremiseks pole aega“ (No Time to Die, 2021 hukkub peakangelane (Daniel Craigi kehastuses) hukkub just sellel saarel ja kohalikud on talle ka hauakivi püsti pannud. Paljudele üle maailma on see põhjus, miks Fääridele tulla. Tegelikult on selleks muidugi loodus, mis ka filmitegijaid innustas. Siin külastame ka Mikladaluri hülgenaise skultpuuri, mis tuletab meelde, et legendid on sagely süngemad kui Skandinaavia krimisari.
KIVISTUNUD TROLLID, MATK MÄGEDES
Sõidame Streymoy saare, kus asub ka pealinn Tórshavn, põhjaossa. Saksun on maaliline külake kauni kirikuga. Külastame 17. sajandist pärit talumajas asuvat Dúvugarðuri koduloomuuseumi, kus saab ettekujutuse muistsest elust. Saksuni külast algab üks Fääride maalilisemaid matkaradasid (6,4 km, 2,5h, sobib ka lastele), mis viib põhjarannikul asuvasse Tjørnuvíki külla. Üle mägede ronides ja laskuma hakates hakkavad paistma külake ja ookean, kus vertikaalse kaljuseina ääres seisavad kivistunud trollid, kaks kõrget kaljurünka, Islandilt pärit Trollivana ja Nõiamoor, kellele hakkasid Fäärid nii meeldima, et nad üritasid neid Islandi juurde ära vedada, kuid kivistusid hommikupäikese käes, nagu trollidega ikka juhtub. Tjørnuvíki peetakse üheks ilusamaks Fääri külaks, kus on mustaks võõbatud mätaskatustega majad. Siin on mõnus võimalus teha üks kodune kohv ja pannkook, mida võõraste saabudes tõttab kohe müütama üks kohalik külaelanik. Lähedal asub ka saarte kõrgeim kosk Fossá (140m), kus teeme fotopeatuse. Jätkame sõitu naabersaarele Eysturoyle, kus asuvad saarestiku kõrgeimad mäed, sh ka kõrgeim tipp Slættaratinduri (880 m). kust väidetavalt on isegi Island ära paistnud (450 km) – see on kantud Guinnessi rekordite raamatusse, kuid tõestatud seda pole – ehk oli tegu atmosfäärilisese anomaaliaga. Edasi viib tee maalilisse Gjógvi külakesse, kust avanevad imelised loodusvaated. Gjógv tähendab kuru – külla lõikub sisse 200-meetrine kitsas abajas. Ka see on imekena külake – võib lausa imestada, kuidas siin saab olla nii palju armsaid mätaskatustega külakesi. Siit on pärit ka üks õige vinnutatud kala – klippfisk. Kui Taani kroonprints Frederik ja printsess Mary oma visiidi ajal 2005. aastal Gjógvi külastasid, pandi nende auks rannale pink, mis pühitseti sisse Fääridelt pärit ooperilaulja Rúni Brattabergi esituse saatel. Õhtuks tagasi Tórshavni.
EKSPEDITSIOON MYKINESILE: LUNNIDE PARADIISISAAR
Sõidame hommikul vara Tórshavnist Sørvágurisse ja sealt laevaga (u 45 min) Mykinesi saarele, mis on juba omaette elamus, sest möödume püstloodsetest kaljudeseintest ja sealt ookeani langevatest jugadest.
NB! Laevasõit võib tormise ilma korral ära jääda, sel juhul asendusprogramm või päevade vahetus.
Mykines on kõigest 10 ruutkilomeetri suurune saareke Atlandi ookeanis Fääride läänerannikul, kus elab püsivalt vaid 10 inimest (ja tõenäoliselt miljon lindu, kes pole elamisluba küsinud). See on paik, kuhu massiturism ei ulatu, sest ookean otsustab ise, kas ta laseb sul täna saarele maabuda või mitte. Juba 6. sajandil kirjeldas rändur-munk Püha Brendan seda paika kui lammaste ja lindude paradiisi. Mykines on koduks kümnetele tuhandetele lunnidele, kes oma värviliste nokkade ja kohmaka kõnnakuga näevad välja nagu looduse poolt disainitud multifilmitegelased, midagi papagoi ja minipingviini vahepealset. Lisaks neile pesitsevad siinsetel järskudel kaljuseintel suulad, lõunatirgid, algid ja jää-tormilinnud. 40 meetri pikkust rippsilda, mis ühendab Mykinesi saart Mykineshólmuri kaljulaiuga, kutsuvad kohalikud uhkelt „üle-ookeani-sillaks“. See on ainuke koht, kus saab ühelt saarelt teisele jalutada, samal ajal kui allpool märatseb vihane ookean. Saarel on küll üks kohvik, aga selle lahtiolekuajad sõltuvad peremehe tujust ja ilmast. Seega võtame kaasa moonakoti. Naljaga pooleks – näljane matkaja on lunnidele kerge saak. Pärastlõunaks jõuame tagasi Tórshavni. Täna on Ólavsøka eelõhtu ja pidustused, sõudevõistlused, kontserdid jpm on juba alanud. Tasub linna peale jalutama minna.
ÓLAVSØKA FESTIVAL. VABA PÄEV LINNAS. NÓLSOY SAAR
Tórshavnis toimuvad pidustused, kontserdid, sõudevõistlused, pidulik rongkäik, öölaulupidu ja ilutulestik. Paljud fäärlased on kogunenud pealinna, suur osa neist on käsitööna valminud ülikallites rahvariietes – see on rahvuslik uhkus par excellence. Üks festivali tipphetki on kesklinnas toimuv öö(laulu)pidu, kus tuhanded rõõmsad inimesed laulavad vanu laule, tantsivad muistset ketitantsu, kuulavad kontserte või ajavad niisama juttu. Rahvariietesse pannakse ka väikelapsed. Ketitants on unikaalne säilinud keskaegne traditsioon, kus sajad inimesed liiguvad rütmis ja laulavad vanu laule, mis jutustavad saagadest ja kangelastest. See ei ole lihtsalt laulmisega tants, see on viis hoida elus keelt, mis oli sajandeid koolides ja kirikutes keelatud. Teeme ühiskülastuse Fääride rahvusmuuseumi (avatud neil päevil 14:00–17:00, https://www.tjodsavnid.fo/en/english), kus on ulatuslik väljapanek kohalikust looma- ja linnuriigist, geoloogiast, ajaloost, rahvariietest, arheoloogilised leiud jpm. Eriti tähtsal kohal on Püha Olavi kirikust (12. saj.) pärit pinkide kaunilt nikerdatud otsalauad, mida peetakse rahvuslikuks aardeks. Lisaks on siin ka vabaõhumuuseum. Soovijad võivad omal käel sõita laevaga mõneks tunniks lähedalasuvale Nólsoy saarele (praam 122 DKK edasi-tagasi, sõit 20 minutit), kus elab paarsada inimest, hulk lambaid ja Euroopa suurim tormipääsude koloonia – nende nägemiseks peab küll ööseks jääma. Siin on ka kohaliku mehe, Ove Joenseni paat, millega ta aerutas üksinda Kopenhaagenisse u 1500 km. Matkates lähima kõrgendiku otsa näeb panoraamset vaadet. Kõige tähtsam sel päeval on siiski keskööl algav öölaulupidu (pildil) linna keskväljakul ning öösel kultuurimajas toimuv ühine rahvuslik ketitants, milles ka Fääri saarte külalised võivad kaasa lüüa.
MATK OOKEANI KOHAL
Kuna eile oli öine laulu- ja tantsupidu ning ka fäärlased tahavad puhata, alustame veidi hiljem ja sõidame loodusesse jalutama (u 5 km, mäkketõusu ei ole). Tänase päeva nael on Bøsdalafossuri kosk ja saare suurim järv Vatnið, mis tähendabki „järve“. Järv asub otse ookeani kohal, veepiirist umbes 30 meetrit kõrgemal kaljude peal, ja näib justkui ookeani kohal hõljuvat. See on optiline pete, mis on pannud nii mõnegi turisti oma silmades kahtlema. Järvest langeb vesi joana otse ookeani. Teeme paaritunnise jalutuskäigu looduses (edasi-tagasi 5km, pildil). Moonakotid korraldame kaasa ja kui vähegi saab, teeme lõuna piknikuna. Päeva teise poole tähtkülastus on Kirkjubøuri talukoht 11. sajandist, mis on Fääri saarte usuline ja ajalooline süda. Roykstovani talumajas (pildil, foto www.patursson.fo) on elanud üle 17 põlvkonda Paturssone ja seda peetakse maailma vanimaks puumajaks, kus järjestikku on sees elatud. Plaanime sisse minna ja Paturssonide esindajaga juttu vesta ja kohvi juua. Iidse talukompleksi kõrval asub kogunisti kaks tähtsat pühakoda – Magnuse katedraal (1300. a) ja Püha Olavi kirik (12. saj). Õhtuks tagasi Tórshavni.
HEAD AEGA, FÄÄRID! TAGASILEND
Umbes kella 10 paiku on aeg Tórshavniga hüvasti jätta ja lennujaama sõita. Lend: Fääri saared–Kopenhaagen 13:25–16:35 (2 t 10 min) SAS (SK1778). Ümberistumise aeg 6 t 20 min, Kopenhaagen–Tallinn 22:55–01:30 (2 t 25 min) SAS (SK1790)
