Saarnaki: ajatu rännak Väinamere hällis

• Eesti väikesaarte reisid

See reis viib meid ühte Eesti salapärasemasse ja ehedamasse paika, kus aeg on seisma jäänud. Meie seltskond asub teele Hiiumaa kagurannikule. Kui me paadiga Salinõmme poolsaarelt merele lükkame, hakkab paistma umbes 3,4 kilomeetri pikkune kõverik saar, mis sirutub loode-kagu suunas ning on geoloogiliselt osa vallilaadsest mandrijää servamoodustisest, mis ulatub Hiiumaalt kuni Läänemaal asuva Puise ninani. See on Saarnaki laid, mida meri süveneb aeglaselt ja mille rannikule on rüsijää aastatuhandete jooksul kuhjanud võimsaid, kuni kolmemeetriseid rannavalle. Kuigi Saarnaki jäi pärast viimaste põliselanike lahkumist 1973. aastal tühjaks, on see alates 2025. aastast taas ametlikult väikesaar, sest sinna on tekkinud viiepealine püsielanikkond, kes hoiab elus saare iidset vaimu ja kultuuripärandit.

Inimasustus Saarnakil ulatub tagasi 1564. aastasse, mil ürikud mainivad Sarnake Jürgenit ja Marcus Jacobsoni, kelle perede ülesandeks oli varustada Suuremõisa härrasid värske kalaga. Kuna kevadised ja sügisesed liiklusolud olid ebakindlad ja mõisas tööl käimine võimatu, vabastati saareelanikud tavalistest talukoormistest, mis andis neile teatud vabaduse ja soodustas kalapüügi kõrval ka maaharimist ning vahel isegi salakaubavedu. Läbi sajandite elasid siin isepäised pered, kes kandsid hiljem kõik ühist nime Saarnak, kuid moodsa maailma tempo, elektri puudumine ja laste keeruline koolitee Hiiumaal viisid lõpuks saare tühjenemiseni eelmise sajandi seitsmekümnendatel. Saare loodus on aga sama vaheldusrikas kui selle ajalugu, pakkudes silmarõõmu suurte rändrahnude ja kivikülvidega ning kohalike poolt ränkideks kutsutud kõrgendikega. Üks maagilisemaid paiku on saare idarannikul asuv Pärnamäe ränk, kus 6–7 meetri kõrguse rannaastangu ja maakivide vahel sahiseb põline pärnasalu, mille lääneservas peidab end allikas, pakkudes värskendust keset kuiva kadastikku.

Jalutuskäik saarel viib rändaja Ristimäele, mis on laiu kõrgeim punkt ja ulatub 9 meetrini merepinnast, pakkudes avarat vaadet üle rannavallide ja ajaloolise pukktuuliku. Saare põhjaotsas põimuvad aga lootus ja tragöödia, sest seal asuvad 1934. aastal Muhumaalt tulnud perede rajatud eluhoonete ja õunaaedade varemed. Nende töökate inimeste unistus oma talust ja uuest elust kestis vaid seitse aastat, kuni 1941. aastal süüdati hooned metsavendluse toetamise süüdistusega ning nad olid sunnitud lahkuma, jättes maha vaid kivised müürid ja istutatud männisalu. Tänapäeval on Saarnaki ehk Hiiumaa lähistel kõige populaarsem laid, mis võlub külastajaid oma autentse talukompleksi ja puutumatu loodusega. See rännak avab ukse minevikku, andes võimaluse kogeda maailma, kus vaikus on kuuldav ja kus iga rändrahn ning pärnapuu kannab endas killukest Eesti rannarahva kadunud maailmast.

Reis toimub 2.08.2026

PÄEVAKAVA