Eesti väikesaarte reisid 2027

14,4 hektari suurune Kõrgelaid on saanud oma nime suhteliselt suure kõrguse tõttu, ulatudes kuni viie meetrini üle merepinna. Sellepärast on ta olnud sajandeid meresõitjate kindlaks orientiiriks. Aastatel 1842–1860 tegutses Kõrgelaiul kõrts, mis pakkus sööki ja puhkust talvel mööda jääteed rändavatele inimestele. Looduslikult pakub Kõrgelaid hämmastavat kontrasti, kus saare põhjaosas laiub põline ja lopsakas saarik, mis on täis võimsaid saari ja haruldaselt jämedaid türnpuid, samal ajal kui lõuna- ja läänerannikul domineerivad jääaja pärandina suured rändrahnud ja kivikülvid. 2000. aastal valiti just Kõrgelaid esimese "Robinsonide" tõsielusarja toimumispaigaks, Reisil on kõik kulud hinnas.

Vaindloo saar on Eesti põhjapoolseim saar. Olenevalt merevee tasemest on ta umbes 600 meetrit pikk ja 200 meetrit lai. Saarel on 1871. aastal ehitatud tuletorn koos tuletorni kordoni ja abihoonetega. Torni konstruktsioon toodi Vaindloole Vormsilt, kus see oli liiga väikeseks jäänud. Peale tuletorni on saarel ka üks Eesti suurimaid rändrahne, Vaindloo hiidrahn, mille kõrgus on 7,7 m. Sõidame üle väikese kaatriga, sõit kestab 45-60 min. Teeme saarel ekskursiooni. Sööme lõunat. Grupi suurus on 7 inimest. Kuna sõidame väikese kaatriga, siis liiga tuulise ilma korral lükkub reis edasi. Reisil on kõik kulud hinnas

Vaatame Kaali meteoriidikraatrit, tutvume kadakasiirupi tegemisega Orbu talus. Teeme kastiautoga ekskursiooni Abruka saarel , ööbime saarel. Tutvume Mardi talu oinakoguga, Karja keskaegse kiriku ja Maasi ordulinnuse varemetega. Reisil on kõik kulud hinnas

Sõidame kaatriga Rammu saarele, teeme kohaliku loodusgiidiga jalgsiekskursiooni ja sööme lõunat. Kapsaraua kujulise saare pikkus on 3,5 kilomeetrit, kunagi oli saarel 22 talu, kool ja 3 veskit. Kunagisest kalurikülast on praeguseks jäänud vaid varemed. Taasasustatud on kolm suvitustalu, samuti on taastatud alumine silindriline tuletorn. Saar on kivine: palju leidub rändrahne ja kivikuhjatisi, saarelt on leitud maagaasi. Taimedest valdavad kadastik, männid, pihlakad, pajud, roostik. Saare ainulaadsem taimekooslus on kukemarjanõmm, saare põhjaosas esineb rannaniitu. Haruldastest taimedest kasvab saarel põhjatarna. Saare kirdeosas paikneb muinsuskaitsealune kalmistu. Reisil on kõik kulud hinnas

Saarnaki on umbes 3,4 kilomeetri pikkune kõverik saar, mis sirutub loode-kagu suunas ning on geoloogiliselt osa vallilaadsest mandrijää servamoodustisest. Saar võlub külastajaid oma autentse talukompleksi ja puutumatu loodusega. Saare loodus on sama vaheldusrikas kui ajalugugi, pakkudes silmarõõmu suurte rändrahnude ja kivikülvidega ning kohalike poolt ränkideks kutsutud kõrgendikega. Üks maagilisemaid paiku on saare idarannikul asuv Pärnamäe ränk, kus 6–7 meetri kõrguse rannaastangu ja maakivide vahel sahiseb põline pärnasalu, mille lääneservas peidab end allikas, pakkudes värskendust keset kuiva kadastikku. Reisil on kõik kulud hinnas.

Harilaid on 15 hektari suurune piklik ja kivine saareke Väinameres. Saart katavad rannaniit ja kadastik. Saarele lasi Hiiumaa Suuremõisa mõisnik 1840. aastal kõrtsi ja sinna juurde vajalikud kõrvalhooned – laut, ait, tuulik, ehitada. 1849 rajati sinna ka tulepaak ja hiljem päevamärk. Saarel on rikkalik taimestik, leitud on 173 taimeliiki. Laid kuulub Väinamere hoiualasse ja on looduskaitse all. Laiul kaitstakse näsa-kuldsambliku elupaiku. Teeme saarel ekskursiooni, sööme suppi. Saarele ja tagasisõites vaatame, kas näeme ka seal elavaid hallhülgeid. Reisil on kõik kulud hinnas