NB! Broneering kehtib, kui olete saanud kinnituse Reisikorraldajalt Rändtigu e-posti või telefoni teel.
Palume reisi broneerimisel sisestada õige e-posti aadress ja telefoni number.
Näitan 1–12 tulemust 49-st
Kaks võikest saart – Keri ja Aksi kuuluvad Kolga lahe saarestikku. Nad on teineteisest täiesti erinevad, kummalgi eripärane loodus ja põnev ajalugu. Enne Teist Maailmasõda olid mõlemad asustatud. Keri saar on väga tilluke, saarel on tuletorn ja tuletornikompleks. Aksi saar on suurem, seal näeme vareneid, maalilisei vaateid, kiviseid randu ja põnevat kivilabürinti (aastast 1849)..
Sõidame kaatriga laiule ja teeme ekskursiooni loodusgiid Peeter Vissakuga. Sööma saarevahi juures lõunat. võimalusel läheme hülgevaatlusele. Seejärel teeme ekskursiooni väiksel Puhtu poolsaarel.
Aksi ja Keri saared kuuluvad Kolga lahe saarestikku. Need imepisikesed saared on eripärase loodusega ning oma looga paigad. mõlemad olid enne Teist Maailmasõda asustatud, Aksi saar (suurus 0,59 km²), asub Prangli ja Rammu saarte vahel. Aksi saart iseloomustavad maalilised vaated, kivised rannad ja põnev kivilabürint (aastast 1849).
Sõidame kaatritega Mohni saarele, kus saarevaht tutvustab meile saare ajalugu ja vaatamisväärsusi. Saarel näeme tuletorni, piirivalve abihooneid, kaitsealust Mohni pärna ja palju ilusat loodust. Seejärel sõidame mandrile ja teeme ekskursiooni Viinistu kunstimuuseumis ning sööme lõunat.
Külastame Ruhnu tuletorni, muuseume, kirikuid ja teisi vaatamisväärsusi. Sõidame lahtise kastiautoga läbi Ruhnu saare ning saame osa imelisest loodusest. Ruhnu rahvamajas ootab meid filmiprogramm. Suurimateks vaatamisväärsusteks on tuletorn (kuulsa Eiffeli varaseim looming), 2 muuseumit, 2 kirikut (puust kirik on Eesti vanim puitehitis).
Aksi ja Keri saared kuuluvad Kolga lahe saarestikku. Need imepisikesed saared on eripärase loodusega ning oma looga paigad. mõlemad olid enne Teist Maailmasõda asustatud, Aksi saar (suurus 0,59 km²), asub Prangli ja Rammu saarte vahel. Aksi saart iseloomustavad maalilised vaated, kivised rannad ja põnev kivilabürint (aastast 1849).
Ekskursiooni kastiautoga, uudistame saarele omapäraseid betšarahnusid, jäänukjärvesid, ulatuslikke klibuvallialasid, kadakaid ja ka militaarseid kaitserajatisi. Saare loodetipus kõrgub Osmussaare kuulus musta-valge triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on renoveeritud, sinna läheme ka sisse. Sööme Konksmooride koduköögis.
Vormsi on mitmekesise kultuuri, ajaloo ja loodusega saar. Ringreisil külastame Vormsi Talumuuseumi, teeme peatuse Rälby pukktuuliku juures, sirutame jalgu Parunikivi peal. Käime Püha Olavi Kirikus, vaatame surnuaias maailma suurimat rõngasristide kogu, ronime Saxby tuletorni. Vormsi ”pealinnas” Hullos kasutame võimalust käime Käsitööseltsis ning vaatame kohalikud rahvariided üle.
Sõidame liinilaevaga “Wrangö” Prangli saarele, käime veoautoekskursioonil, külastame olulisi vaatamisväärsus, kus giid tutvustabi saare traditsioone ja ajalugu, vaatamisväärsusi ja loodust, legende ja tänapäeva. Sööme lõunat.
Sõidame Kurkse sadamast mootorpaadiga üle. Saartel teeme traktoriga ekskursiooni, mille jooksul näeme saare omapärast ja vahelduvat loodust: muljetavaldavat paekallast, suuri rändrahnusid, rootsiaegse asustuse jälgi, nõukogudeaegset militaarpärandit. Osa Pakri saartest jääb haruldaste geoloogiliste objektide ja eluslooduse koosluste kaitseks loodud maastikukaitsealale. Saarte karjamaadel kohatavad uhked veisekarjad hoiavad avatuna maastikuvaateid. Näeme ka kohalikke külasid.
Vaindloo saar on Eesti põhjapoolseim saar. Olenevalt merevee tasemest on ta umbes 600 meetrit pikk ja 200 meetrit lai. Saarel on 1871. aastal ehitatud tuletorn koos tuletorni kordoni ja abihoonetega. Torni konstruktsioon toodi Vaindloole Vormsilt, kus see oli liiga väikeseks jäänud. Peale tuletorni on saarel ka üks Eesti suurimaid rändrahne, Vaindloo hiidrahn, mille kõrgus on 7,7 m. Sõidame üle väikese kaatriga, sõit kestab 45-60 min. Teeme saarel ekskursiooni. Sööme lõunat. Grupi suurus on 7 inimest. Kuna sõidame väikese kaatriga, siis liiga tuulise ilma korral lükkub reis edasi.
Vaindloo saar on Eesti põhjapoolseim saar. Olenevalt merevee tasemest on ta umbes 600 meetrit pikk ja 200 meetrit lai. Saarel on 1871. aastal ehitatud tuletorn koos tuletorni kordoni ja abihoonetega. Torni konstruktsioon toodi Vaindloole Vormsilt, kus see oli liiga väikeseks jäänud. Peale tuletorni on saarel ka üks Eesti suurimaid rändrahne, Vaindloo hiidrahn, mille kõrgus on 7,7 m. Sõidame üle väikese kaatriga, sõit kestab 45-60 min. Teeme saarel ekskursiooni. Sööme lõunat. Grupi suurus on 9 inimest. Kuna sõidame väikese kaatriga, siis liiga tuulise ilma korral lükkub reis edasi.