Kuvatakse kõik 9 tulemust
Kaevatsi on suuruselt kolmas Hiiumaa laid. Külastajat tervitavad saarel mitmed ajaloolised ja looduslikud vaatamisväärsused, millest tuntuim on 19. sajandist pärit hollandi tüüpi kivist tuuleveski. Saare idarannik pakub aga looduslikku silmailu mandrijää ja mere koostöös tekkinud kõrgete paeklibust rannavallide ja panga jäänukite näol, mis on koduks haruldastele taimedele. Saare nimi tuleb rahvapärimuse kohaselt sõnast „kaev“. Saarel oli mitu head kaevu ning seetõttu hakati paika kutsuma kaevude kohaks. Saart eraldab emasaarest umbes kahe kilomeetri laiune madal väin, nii et sobivate oludega on võimalik kasutada ühte omapärast transpordiviisi – traktorisõitu otse läbi mere.
Ekskursiooni kastiautoga, uudistame saarele omapäraseid betšarahnusid, jäänukjärvesid, ulatuslikke klibuvallialasid, kadakaid ja ka militaarseid kaitserajatisi. Saare loodetipus kõrgub Osmussaare kuulus musta-valge triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on renoveeritud, sinna läheme ka sisse. Sööme Konksmooride koduköögis.
Pärnu lahes asuv Sorgu on metsik lindude kuningriik, kus loodus valitseb taas. Saare keskmes kõrgub 1904. aastal ehitatud punastest tellistest tuletorn,
mis meenutab keskaegset kindlusetorni. Kohalikust raudkivist majakavahi hooned peavad vastu ränkadele tormidele, samal ajal kui kormoranide
kujundatud sürreaalsel maastikul elavad haruldased linnud ning rannakividel lesivad hülged.
Sõidame liinilaevaga “Wrangö” Prangli saarele, sealt kaatriga Keri saarele, pärast käime veoautoekskursioonil, külastame olulisi vaatamisväärsus, kus giid tutvustabi saare traditsioone ja ajalugu, vaatamisväärsusi ja loodust, legende ja tänapäeva. Sööme lõunat.
14,4 hektari suurune Kõrgelaid on saanud oma nime suhteliselt suure kõrguse tõttu, ulatudes kuni viie meetrini üle merepinna. Sellepärast on ta olnud sajandeid meresõitjate kindlaks orientiiriks. Aastatel 1842–1860 tegutses Kõrgelaiul kõrts, mis pakkus sööki ja puhkust talvel mööda jääteed rändavatele inimestele. Looduslikult pakub Kõrgelaid hämmastavat kontrasti, kus saare põhjaosas laiub põline ja lopsakas saarik, mis on täis võimsaid saari ja haruldaselt jämedaid türnpuid, samal ajal kui lõuna- ja läänerannikul domineerivad jääaja pärandina suured rändrahnud ja kivikülvid. 2000. aastal valiti just Kõrgelaid esimese “Robinsonide” tõsielusarja toimumispaigaks,
Saarnaki on umbes 3,4 kilomeetri pikkune kõverik saar, mis sirutub loode-kagu suunas ning on geoloogiliselt osa vallilaadsest mandrijää servamoodustisest. Saar võlub külastajaid oma autentse talukompleksi ja puutumatu loodusega. Saare loodus on sama vaheldusrikas kui ajalugugi, pakkudes silmarõõmu suurte rändrahnude ja kivikülvidega ning kohalike poolt ränkideks kutsutud kõrgendikega. Üks maagilisemaid paiku on saare idarannikul asuv Pärnamäe ränk, kus 6–7 meetri kõrguse rannaastangu ja maakivide vahel sahiseb põline pärnasalu, mille lääneservas peidab end allikas, pakkudes värskendust keset kuiva kadastikku.
Sõidame Setomaa kõige kaugemasse serva vaatama maailma esimest setokeelset muusikali Seto Odüsseia. See lavalugu, mis räägib Odüsseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda, on täis tundeid, igatsust, nalja, muusikat, tantsu, võitlust ja võistlust ning tingimusteta armastust. Libreto autor on Kauksi Ülle, helilooja Matis Leima. Näitlejad on erinevatest teatritest. Kuna sellel päeval on veel seto kostipäiv, käime läbi veel mõnest kodukohvikust.
Reisi põhiline eesmärk on tutvuda põneva Vilsandi saarega, selle fossiile ja kivistunud koralle täis paekivipaljandite, 130-aastase tuletorni ja külaga. Enne saarele minekut käime Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuses Loona mõisas, et saada eelteadmisi saare omanäolise looduse kohta. Tutvume ka Saaremaa vaatamisväärsustega.
Silmud on väga haruldane kalaliik, kuid Narva-Jõesuus püütakse silmu juba iidsetest aegadest. Traditsioonilise silmufestivali ajal on kalurite ja asjaarmastajate jaoks linnakail avatud kalalaat, kust saab osta nii värsket kui erineval viisil valmistatud kalatooteid. Saab proovida erinevaid silmudest valmistatud toite. Soovijatele pakutakse võimalust minna koos kaluritega jõele ja kaeda oma silmaga, kuidas käib silmupüük. Lisaks festivalile teeme sõidu kuulsa Narva jõeekspressiga, ekskursioonid Narva Jõesuus ja vaatame Narva Veneetsiat ning veehoidlat.