Tallinnast
Väljumine
11 päeva
Reisi kestvus
kuni 17.inimest
Grupi suurus
| VÄLJUMINE | Tallinn |
| HIND | 3986€/inimese kohta.
Reisil on kõik kulud hinnas |
| HIND SISALDAB | Tähthetked: vaalavaatlus Olafsvikis, laevasõit Jökulsárlóni jäälaguunis jäämägede vahel, Earth Lagoon Myvatni geotermaalse (väli)veekeskuse külastus, Islandi hobuseshow… Muuseumid: Þjóðveldisbærinni ja Eiríksstaðiri viikingimajad, Skógari talu- ja vabaõhumuuseum, Petra kivimite kogu, Hólari usukeskus, Saudarkrokuri 1238. a lahingu muuseum, Bjarnarhöfni haitöötlustalu ja -muuseum |
| HIND EI SISALDA | – |
Reis on ajastatud Islandi kõige kaugemas ja ligipääsmatumas kirdenurgas asuva Arctic Henge´i külastamiseks sümboolselt sügisesel pööripäeval, mil öö ja päev on sama pikk – 23.09.2027. Modernne Stonehenge´i analoog on mõeldud manifesteerima pöördelisi päevi looduses, päikese liikumist ja muinaspõhja jumalaid. Sügise hakul, kui ilmad pole veel tormiseks muutunud ja vananaistesuvi võib kesta, on Islandile reisimiseks parim aeg. Mäeküljed on täitunud sügisvärvidega ja muidu veidi üheplaanilised vaated on maalitud erinevatesse värvitoonidesse. Turistide hordid on kadunud. Kui Odin annab, võib juba näha virmalisi, mis Islandi laiuskraadidel on eriti ägedad. Tihti tehakse ümber-Islandi reise nädalaga. Meie reisiplaanis on 11 päeva. Saame rahulikumalt nautida selle saareriigi hunnitut loodust ja lugu, käia kohtades, kuhu paljud ei jõua ega saa.
• Arctic Henge – monument muinaspõhja usule ja loodusjõududele polaarjoone külje all;
• Kirderanniku tee – marsruut läbi ühe kaugeima, metsikuima ja vähem külastatud ala;
• Erilised joad, mis reeglina reisiprogrammist väljas – üks kõrgeimaid (Hengifoss, 128 m), kõige sinisem (Bruarfoss) ja kõige ilusam (Kolugljúfur);
• Matk liustiku äärde ja laevasõit jäämägede vahel liustikulaguunis;
• Erik Punase ja Þjóðveldisbærinni rekonstrueeritud viikingitalud, haikalatalu;
• Islandi eripärase hobusetõu parimate esindajate demonstratsioon;
• Ka kõik tähtsamad ja tuntumad vaatamisväärsused ümber Islandi (geiser, Kuldne kosk, Skógafoss, Seljalandsfoss, Dettifoss, Godafoss, Fjaðrárgljúfur, Stuðlagil jpt)
Reis toimub 18 – 29.September 2027
PROGRAMMIS JA TASUTA: Tähelepanuväärne: purskav geiser, matkad looduspärlite juurde, keeva muda augud, Islandi „mets“ ja kõrgeim puu… Kanjonid ja kurud: Fjaðrárgljúfur, Stuðlagil, Asbyrgi, Kolugljúfur, Rauðfeldsgjá… Kosed ja joad: Bruarfoss, Gullfoss, Hjálparfoss, Seljalandsfoss, Skógafoss, Systrafoss, Skútafoss, Hengifoss, Rjúkandi, Dettifoss, Godafoss, Selvallafoss…
Giid: Askur Alas, 20+ aastase kogemusega tõlkija ja giid Põhjalas, saagade maailma vahendaja ja viikingiaja fanaatik, kes on Islandil Ülikoolis islandi keelt ja kultuuri õppinud, seal elanud ja islandi keelest romaane ja saagasid tõlkinud.
NB! Korraldaja jätab endale õiguse marsruudil väiksemaid kohandusi teha.
NB! Öömajad on hetkel indikatiivsed.
PÄEVAKAVA
1.päev
KOHALE JÕUDMINE JA „KULDNE RING“
Kohtume Tallinna Lennujaamas kell 4.00, registreerume koos lennule
6.00 väljub lend Helsingisse, kuhu jõuame kella 6.30
Helsingist väljub lend 7.10, Reykjaviki jõuame kell 7.50.
Meile tuleb vastu buss ja alustame ekskursiooniprogrammiga.
„Kuldse ring“ on Islandi kõige tuntum ekskursiooniteekond, hõlmates hulka saareriigi tähtsamaid vaatamisväärsusi, mida on võimalik ühe päevaga näha. Meie programmi eripäraks on, et käime lisaks kohtades, kuhu tavaliselt ei jõuta ja jääme siia ka ööseks. Þingvelliris ehk Altingi väljadel võib näha, kuidas saar laamtektoonika, Põhja-Ameerika ja Euroaasia plaatide lahknemise tõttu pooleks kistakse. Rohkem kui tuhat aastat tagasi hakkas seal kogunema demokraatlike algetega rahvakogu Altingi. Ala kuulub UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse. See on islandlaste jaoks kõige püham paik. Külastame peidetud pärli Brúarfossi, mida tuntakse selle ebamaiselt erksinise vee poolest. Lõunapausi peame Efstidaluri talus, kus saame nautida ehedat talutoitu ja vaadata läbi klaasseina sealsamas laudas askeldavaid lehmi. Siin on ka käsitöö-jäätis, mida tullakse mekkima nii lähemalt kui kaugemalt. Gullfoss ehk Kuldne juga on Islandi üks tuntumaid ja kauneimaks peetavaid jugasid, langedes kahes jaos 32 meetrit dramaatiliselt kuristikku – 250 meetri laiuselt. Siia paistab kaugelt ära ka Langjökulli liustik ja kurikuulus Hekla vulkaan, mida vanasti peeti sissepääsuks põrgusse. Sõidame Geysiri piirkonda, et näha Strokkuri võimsat veepurset. See on üks väheseid geisreid kogu maailmas, mis on niivõrd hästi vaadeldav. Geiser väljutab nagu kellavärk u iga viie minuti järel vee- ja aurupahvaku kuni 30 m kõrgusele. Friðheimari farmis saame kogeda hobuseshow´d: muuhulgas demonstreeritakse ka islandi hobusele eriomast tölti sammu, mida kapates rastanikul täis õllekannust midagi maha ei pritsi. Islandi hobune on unikaalne tõug ning me saame siin tema kohta pea kõik teada. Farmi geotermaalselt köetavates kasvuhoonetes valmivad tomatid. Päeva lõpetame Skálholti piiskopiresidentsis, kust sai 11. sajandi keskpaigas aluse siinne kristlik kultuur. Seda on üle-Skandinaavia muistne kultuuri- ja usukeskus, peaaegu et müstiline paik. Ööbimine: Hotel Skalholt
2.päev
LÕUNARANNIKU KOSED JA RANNAD
Alustame päeva Hjálparfossi kaksikkosega Islandi pikima jõe Fossá ja Þjórsá kohtumispaigas. Jõgi jaguneb enne alla sadamist kaheks haruks, mis langevad tosina meetri kõrguselt ebakorrapäraselt väändunud basaltformatsioonide vahel ühte basseini. Jätkame ajaloo- ja kultuurielamusega Þjóðveldisbærinni viikingitalus, mis on rekonstrueeritud kõrval asunud Stöngi pikkmaja järgi – see jäi 1104. aastal Hekla vulkaanist pursanud laava alla. Kohtume kahe liustiku sulamisest jõudu saava üle 60 m kõrguse joaga. Seljalandsfossi teeb eriliseks tõik, et selle tagant saab läbi minna. Skógafossi kukkumine on aga võimsam. Selle kõrval on Skógari vabaõhumuuseum ja siseekspositsioon, kus näeme, kuidas islandlased elasid mõned sajandid tagasi, kohati aga veel ka eelmisel sajandil. Ühes majas, kus loomade kehasoojus küttis teisel korrusel elanud inimeste eluaset, elati sees veel 1970. aastal. Päeva lõpetame Islandi lõunatipus, Vikis, kus näeme ka kuulsat musta vulkaanilise liivaga randa ning võimsaid ja ohtlikke ookeanilaineid, mis on nõudnud nii mõnegi inimelu ka tänapäeval. Ööbimine: Vik Tröll Hotel
3.päev
JÄÄMÄED JA LIUSTIKUMAAGIA
Jätkame teekonda oma vastupäeva-ringreisil Fjaðrárgljúfuri kanjoni külastamisega, mis on üks maailma kauneimaid ja sügavamaid looduslikke orge. Kanjoni vonklevad kaljuseinad ja smaragdroheline sammal loovad muinasjutulise meeleolu. Koha tegi üle maailma kuulsaks Justin Bieberi muusikavideo. Jõuame Vatnajökulli rahvusparki, mis on Põhjamaade üks suuremaid, hõlmates ligi 15% Islandi territooriumist, sh ka kogu 8000 km2-se Euroopa suurima, Vatnajökulli liustiku. Käime ära ühes erandlikus Islandi metsatukas, kus näeme ka saareriigi kõrgeima puu – u 30 m. Teeme matka Svínafellsjökulli liustikukeele servale, mis on tuntud oma sakiliste siniste jääharjade ja dramaatilise välimuse poolest – just siin on filmitud mitmeid stseene „Troonide mängust“. Seejärel ootab meid ees päeva ja võib-olla kogu reisi üks visuaalsemaid elamusi – Jökulsárlóni liustikulaguun. See paik paistab silma hiiglaslike valgete ja helesiniste jäämägedega, mis murduvad Vatnajökulli liustiku küljest ja triivivad vaikselt ookeani poole. Jäämägede vahel võib vahel näha mänglevaid hülgeid. Otse laguuni kõrval asub nn Teemantrand, kus mustale liivale uhutud jääkristallid säravad päikese käes nagu briljandid. See on lummav paik, kus saab sõna otseses mõttes katsuda tuhande aasta vanust jääd. Ööbimine: Gerði külalistemaja.
4.päev
SÜRREAALSED IDAFJORDID JA METS
Skútafossi juga on veel üks peidetud pärl, mida igaüks üles ei leia. Sinna on küll lühike tee, aga kaunist juga ei märka enne, kui seisad peaaegu selle ees. Joa küljel on koobas, mille järgi see ka oma nime sai. Siitkandist avanevad vaated Vestrarhorni ehk nn Batmani mäe poole, mis meenutab veidi Batmani logo ja on nõnda tuntud reisisellide seas üle maailma. Hvalsnesi tuletorn asub dramaatilise Eystrahorni mäe (756 m, pildil) jalamil mererannas ning on üks Idafjordide vähem külastatud, aga seda rohkem külastust väärt kohti. Teeme musta vulkaanilise liivaga rannas jalutuskäigu. Lõunapeatuse teeme maalilises Djúpivoguri külas, mis asub Glediviki („Rõõmu lahe“) ääres. Lisaks vaadetele näeme ka kunstiteost mererannal, kuhu on välja pandud kõigi siin pesitsevate lindude üleelusuuruses munad – nagu skulptuurid. Külastame Petra kivimite ja mineraalide kollektsiooni Stöðvarfjörðuris. Petra (nimi, mis tähendab kummalisel kombel kreeka keeles „kivi“) kogus oma elu jooksul tuhandeid eriskummalisi mineraale, kristalle ja poolvääriskive Islandi mägedest, luues maailmakuulsa ja lummava aia, mis võtab silme eest kirjuks. Nii mõnedki on siin kogenud positiivset energiat või lihtsalt head tunnet. Ida-Islandil elavad siia 18. sajandil Norrast asustatud põhjapõdrad, keda on võib isegi bussist näha. Ent päris kindlasti näeb neid majesteetlikke loomi ja saab lausa silitada Põhjapõtrade pargis. Suvel kasvavad isaste sarved paar sentimeentrit päevas. Päeva lõpuks jõuame Islandi suurima, Hallormsstaðuri metsa juurde. See on midagi erilist – kõigest alla 2% Islandist on metsaga kaetud, sest enamik saarest on tühermaad, laavaväljad ja mäed. Naljalugu räägib, et kui inimene Islandi metsa ära eksib, tuleb tal tee leidmiseks kõigest püsti tõusta. Siin on aga mets mis mets, kus tuleb jalutuskäik teha. Ööbimine: Eyjólfsstadir Guesthouse.
5.päev
HIIGELSAMMASTEGA KANJON JA KIRDETEE
Alustame päeva matkaga Hengifossi juurde, mis on Islandi kõrguselt kolmas juga – muljetavaldavad 128 m. Hengifoss paistab silma oma unikaalse kaljuseina poolest, kus mustad basaltkihid vahelduvad erepunaste savikihtidega, luues nauditavalt triibulise, geoloogiliste kihistustega tausta kõrgelt alla kukkuvale võimsale veejoale. Stuðlagili kanjoni täiuslike kuuekandiliste basaltsammaste vahel voolab liustikujõgi, mille värvus kõigub sõltuvalt loodusoludest türkiissinise ja hallikaspruuni vahel. Sammastega palistatud kanjon on looduse geomeetriline meistriteos, mis tundub olevat raiutud hiiglaste kätega, kuid on tegelikult laava jahtumise, kokkutõmbumise ja pragunemise tulemus. Õhtuks jõuame oma reisi sümboolsesse sihtpunkti – Arctic Henge´i juurde, mis on tänapäevane Stonehenge´i Islandi analoog. See kujutab endast massiivsete kivist ehitiste kompleksi, monumenti, mis on inspireeritud Skandinaavia mütoloogiast. See on kujundatud püüdmaks päikesekiiri oma väravatesse ja heitmaks varje määratud ajal määratud kohtadesse. On märgiline, et järgmisel hommikul kell 6 on sügisene pööripäev, kui päev ja öö on täpselt ühepikkused. Ööbimine Arctic Henge´i kõrval: The Nest Guesthouse / Hotel Nordurljos
6.päev
PÕHJA-POLAARJOONE SERVA AVASTAMINE
Arctic Henge´i ehk islandi keeles Heimskautsgerðiði iga konstruktsiooni osa esindab Skandinaavia kosmoloogia elemente: aega, valgust, aastaaegu ja jõude, mis kujundavad maailma. Paigutus on kooskõlas päikese teekonnaga, et valgus langeks läbi kaarte aasta võtmepunktides – eriti suvise pööripäeva paiku, kui päike vaevu horisondi alla vajub. Kui Arctic Henge´i juures (veel kord) käidud, alustame päeva u 7 km pikkuse matkaga Rauðanesi neemel, mis viib mööda rannikuäärseid kaljusid, looduslikke kivikaari, kummalisi kaljumoodustisi, peidetud randu ja koopaid. Lähedalasuv Hraunhafnartangi tuletorn on Islandi mandriosa üks põhjapoolseimaid punkte, asudes vaid umbes mõne kilomeetri kaugusel polaarjoonest. Teeme selle sümboolse koha juurde lühikese jalutuskäigu. Ásbyrgi kanjon on hiiglaslik hobuserauakujuline süvend, mis ei sarnane ühegi teise jõeoruga nii on see legendi järgi peajumal Odini kaheksajalgse hobuse Sleipniri kabjajälg. Jalutame kanjoni otsas asuva Botnstjörni tiigi juurde läbi tuulevaikse rohelise oaasi keset kaljuseinu. Teekond jätkub Hljódaklettari ehk „kajakaljude“ juures, kus basaltsambad on koondunud veidratesse rosettidesse ja keeristesse. Vähesed satuvad selle loodusliku pärli juurde. Päeva võimsaks lõppakordiks on Dettifossi juga. See on Euroopa veerohkeim juga, mis paistab silma oma purustava jõu ja halli, liustikusetteid täis veemassiga, mis langeb tohutu mürina saatel sügavasse kanjonisse. See on looduse ürgjõud oma kõige puhtamal kujul. Ööbimine täna ja homme: Vogar Travel Service
7.päev
MÜSTILINE MÝVATNI JÄRV JA MAAPÕUE JÕUD
Alustame kogu maailmas erilise Mývatni järve piirkonnaga tutvumist Skútustaðiri pseudokraatrite juures, mis moodustavad järve kaldal ebamaise ja kummalise maastiku, paistes justkui vulkaanikraatritena, ent olles sellegipoolest hoopis teistsuguse tekkega – sarnaseid moodustisi on leitud Mehhiko lahe vee alt ja Marsilt. Seiklus jätkub mõningase füüsilise pingutusega – ronime hiiglasliku Hverfjalli vulkaanikraatri (u 1 km läbimõõt) servale, kust avaneb võimas vaade kogu piirkonnale. Laskume kraatri teiselt küljelt alla ja matkame edasi läbi Dimmuborgiri laavalabürindi. Need „tumedad kindlused” on täis veidraid kaljumoodustisi ja koopaid. Paljud seostavad neid Tolkieni tumedate maastikega. Grjótagjá on väike laavakoobas, mis on osaliselt kuuma termaalveega täidetud. Supelda ei tohi, aga imetleda võib. Torkab silma, et oleme taas kahe mandrilaama vahelisel alal, kus maavärinad ja vulkaanipursked on sagedased ning laamade laiali triivimise tõttu tekivad sügavad ja pikad lõhed. Maa-alt välja pulbitsevat jõudu vaatleme ka Námaskarði kollastel geotermaalväljadel, kus paistab, justkui maa siseorganid podiseks, auraks ja keeks siin näeme ka mitmeid mudafulkaane. Krafla vulkaani jõudu kogeme Viti ehk Põrgu veega täidetud kraatri ääres jalutades. Päeva lõpetame kuninglikult Mývatni pool-looduslikes basseinides laavaväljade vahel, leotades end helesinises soojas vees. Ümberringi on laavaväljad ja mõõtmatu avarus kuni kaugemal paistvate mägedeni. Ööbimine: Vogar Travel Service
8.päev
JUMALATE JUGA JA ISLANDI SUURIM LAHING
Tänast päeva alustame ikoonilise Goðafossi ehk Jumalate joa külastusega. See juga paistab silma oma majesteetliku poolkaarekujulise kaskaadiga ning kannab endas lugu sellest, kuidas Island aastal 1000 ristiusu vastu võttis. Jalutame Põhja-Islandi pealinnaks hüütava Akureyri (20 000 elanikku) südames, enne kui jätkame ringreisi lääne poole ja külastame Hólari piiskopiresidentsi, mis oli sajandeid Islandi tähtsamaid kultuurilisi ja vaimseid keskusi. Peatume Þrístaparis, kus 1830. aastal viidi ellu viimane surmanuhtlus Islandil – ühel mehel ja ühel naisel raiuti pead maha süüdistatuna räiges mõrvas. Islandil pakub see kõneainet siiani (eesti k-s on sellest ilmunud Hannah Kenti „Matuseriitused“). Alustasime päeva kauni joada ja lõpetame ka – Kóluglufuri kanjoni jugade kaskaad on peidetud pärl Loode-Islandil, kuhu oma teekonnal oleme jõudnud. Ööbimine: Hotel Laugarbakki
9.päev
VIIKINGIMAJA JA HAIKALATALU
Alustame päeva Eiríksstaðiri viikingite pikkmaja külastamisega. Siin elas kuulus viiking Erik Punane, kes asustas hiljem esimese eurooplasena Gröönimaa ja kelle poeg Leifr jõudis pooltuhat aastat enne Kolumbust Ameerikasse. Seejärel ootab meid ees Islandi eksootika Bjarnarhöfni haimuuseumis. See paik paistab silma oma unikaalse pärandi poolest, olles üks väheseid talusid (ja suurim) Islandil, kus veel töödeldakse-mädandatakse grööni haid. Kunagi söödi seda igapäevaselt, tänapäeval on see pigem delikatess, mida süüakse pidupäevadel. Seda eksootilist snäkki saame ka ise kohapeal proovida koos Islandi rahvusnapsu brenniviniga. Teeme Snæfellsnesi poolsaarele, mille tegi kuulsaks Jules Verne romaaniga „Teekond Maakera keskele“, ringi peale. Nimelt pääses Verne´i järgi just poolsaare keskel trooniva Snæfelli („Lumemägi“) vulkaani (1,5 km kõrge) kraatrist Maa sisse, kus oli imeline eelajalooline maailm. Raudfelsgja on kitsas mäekuru, kust voolab välja oja. Pealtnäha ei saa arugi, et seal on peidus koobas. Arnarstapi kaljuservalt avanevad kummastavad vaated teisele poole lahte ja muidugi ka mäslevatele lainetele. Djupalónssanduris jalutame mustade kivikestega täidetud maalilisse randa, milletaolist mujal naljalt ei leia. Neid vulkaanilise päritoluga kivisid peavad mõned väekivideks, sest arvatakse, et Snaefelli poolsaar on üks üheksast maailma energeetilisest keskmest. Ööseks jääme poolsaarele, et hommikul siit laevaga vaalavaatlusele sõita. Ööbimine: North Star hotel (Olafsvik)
10.päev
VAALAVAATLUS JA PEALINN
Alustame päeva vaalavaatlusega Olafsvikis, mille teeb eriliseks võimalus näha peale tavapärast küürvaalade (15 m, 40 t) ja kääbusvaalade (10 m, 10 t) ka mõrtsuk- ehk mõõkvaalu. Tõenäosus vaalu näha on suur, kuid iga kord on erinev see, kui lähedalt, mitut liiki ja kui palju kordi vaalu näeb. Päeva teises pooles Reykjavikki jõudes teeme põhjaliku jalgsiekskursiooni, et linnast ja selle südamest ettekujutus saada. Ööbimine: Hotel Klettur
11.päev
REYKJAVIK JA ÄRALEND
Päev Islandi pealinna avastamiseks omal käel.
Soovitame:
• Rahvusmuuseum;
• Islandi imede muuseum;
• Käsikirjade muuseum; Islandi ringreis 2027
• Falloloogiline muuseum;
• Kunstimuuseum.
Pärastlõunal / õhtul võtame kohvrid hoiuruumist ja sõidame oma bussiga lennujaama – aeg on kodumaale naasta.
Kell 12.45 sõidame lennujaama
Lend Reykjavik → Helsingi kell 17:15 – 23:40
Lennu aeg – 3 t 25 min
Helsinki → Tallinn kell 00:20 – 00:55
Tallinnasse jõuame 29.09 hommikul.
1.päev
KOHALE JÕUDMINE JA „KULDNE RING“
Kohtume Tallinna Lennujaamas kell 4.00, registreerume koos lennule
6.00 väljub lend Helsingisse, kuhu jõuame kella 6.30
Helsingist väljub lend 7.10, Reykjaviki jõuame kell 7.50.
Meile tuleb vastu buss ja alustame ekskursiooniprogrammiga.
„Kuldse ring“ on Islandi kõige tuntum ekskursiooniteekond, hõlmates hulka saareriigi tähtsamaid vaatamisväärsusi, mida on võimalik ühe päevaga näha. Meie programmi eripäraks on, et käime lisaks kohtades, kuhu tavaliselt ei jõuta ja jääme siia ka ööseks. Þingvelliris ehk Altingi väljadel võib näha, kuidas saar laamtektoonika, Põhja-Ameerika ja Euroaasia plaatide lahknemise tõttu pooleks kistakse. Rohkem kui tuhat aastat tagasi hakkas seal kogunema demokraatlike algetega rahvakogu Altingi. Ala kuulub UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse. See on islandlaste jaoks kõige püham paik. Külastame peidetud pärli Brúarfossi, mida tuntakse selle ebamaiselt erksinise vee poolest. Lõunapausi peame Efstidaluri talus, kus saame nautida ehedat talutoitu ja vaadata läbi klaasseina sealsamas laudas askeldavaid lehmi. Siin on ka käsitöö-jäätis, mida tullakse mekkima nii lähemalt kui kaugemalt. Gullfoss ehk Kuldne juga on Islandi üks tuntumaid ja kauneimaks peetavaid jugasid, langedes kahes jaos 32 meetrit dramaatiliselt kuristikku – 250 meetri laiuselt. Siia paistab kaugelt ära ka Langjökulli liustik ja kurikuulus Hekla vulkaan, mida vanasti peeti sissepääsuks põrgusse. Sõidame Geysiri piirkonda, et näha Strokkuri võimsat veepurset. See on üks väheseid geisreid kogu maailmas, mis on niivõrd hästi vaadeldav. Geiser väljutab nagu kellavärk u iga viie minuti järel vee- ja aurupahvaku kuni 30 m kõrgusele. Friðheimari farmis saame kogeda hobuseshow´d: muuhulgas demonstreeritakse ka islandi hobusele eriomast tölti sammu, mida kapates rastanikul täis õllekannust midagi maha ei pritsi. Islandi hobune on unikaalne tõug ning me saame siin tema kohta pea kõik teada. Farmi geotermaalselt köetavates kasvuhoonetes valmivad tomatid. Päeva lõpetame Skálholti piiskopiresidentsis, kust sai 11. sajandi keskpaigas aluse siinne kristlik kultuur. Seda on üle-Skandinaavia muistne kultuuri- ja usukeskus, peaaegu et müstiline paik. Ööbimine: Hotel Skalholt
2.päev
LÕUNARANNIKU KOSED JA RANNAD
Alustame päeva Hjálparfossi kaksikkosega Islandi pikima jõe Fossá ja Þjórsá kohtumispaigas. Jõgi jaguneb enne alla sadamist kaheks haruks, mis langevad tosina meetri kõrguselt ebakorrapäraselt väändunud basaltformatsioonide vahel ühte basseini. Jätkame ajaloo- ja kultuurielamusega Þjóðveldisbærinni viikingitalus, mis on rekonstrueeritud kõrval asunud Stöngi pikkmaja järgi – see jäi 1104. aastal Hekla vulkaanist pursanud laava alla. Kohtume kahe liustiku sulamisest jõudu saava üle 60 m kõrguse joaga. Seljalandsfossi teeb eriliseks tõik, et selle tagant saab läbi minna. Skógafossi kukkumine on aga võimsam. Selle kõrval on Skógari vabaõhumuuseum ja siseekspositsioon, kus näeme, kuidas islandlased elasid mõned sajandid tagasi, kohati aga veel ka eelmisel sajandil. Ühes majas, kus loomade kehasoojus küttis teisel korrusel elanud inimeste eluaset, elati sees veel 1970. aastal. Päeva lõpetame Islandi lõunatipus, Vikis, kus näeme ka kuulsat musta vulkaanilise liivaga randa ning võimsaid ja ohtlikke ookeanilaineid, mis on nõudnud nii mõnegi inimelu ka tänapäeval. Ööbimine: Vik Tröll Hotel
3.päev
JÄÄMÄED JA LIUSTIKUMAAGIA
Jätkame teekonda oma vastupäeva-ringreisil Fjaðrárgljúfuri kanjoni külastamisega, mis on üks maailma kauneimaid ja sügavamaid looduslikke orge. Kanjoni vonklevad kaljuseinad ja smaragdroheline sammal loovad muinasjutulise meeleolu. Koha tegi üle maailma kuulsaks Justin Bieberi muusikavideo. Jõuame Vatnajökulli rahvusparki, mis on Põhjamaade üks suuremaid, hõlmates ligi 15% Islandi territooriumist, sh ka kogu 8000 km2-se Euroopa suurima, Vatnajökulli liustiku. Käime ära ühes erandlikus Islandi metsatukas, kus näeme ka saareriigi kõrgeima puu – u 30 m. Teeme matka Svínafellsjökulli liustikukeele servale, mis on tuntud oma sakiliste siniste jääharjade ja dramaatilise välimuse poolest – just siin on filmitud mitmeid stseene „Troonide mängust“. Seejärel ootab meid ees päeva ja võib-olla kogu reisi üks visuaalsemaid elamusi – Jökulsárlóni liustikulaguun. See paik paistab silma hiiglaslike valgete ja helesiniste jäämägedega, mis murduvad Vatnajökulli liustiku küljest ja triivivad vaikselt ookeani poole. Jäämägede vahel võib vahel näha mänglevaid hülgeid. Otse laguuni kõrval asub nn Teemantrand, kus mustale liivale uhutud jääkristallid säravad päikese käes nagu briljandid. See on lummav paik, kus saab sõna otseses mõttes katsuda tuhande aasta vanust jääd. Ööbimine: Gerði külalistemaja.
4.päev
SÜRREAALSED IDAFJORDID JA METS
Skútafossi juga on veel üks peidetud pärl, mida igaüks üles ei leia. Sinna on küll lühike tee, aga kaunist juga ei märka enne, kui seisad peaaegu selle ees. Joa küljel on koobas, mille järgi see ka oma nime sai. Siitkandist avanevad vaated Vestrarhorni ehk nn Batmani mäe poole, mis meenutab veidi Batmani logo ja on nõnda tuntud reisisellide seas üle maailma. Hvalsnesi tuletorn asub dramaatilise Eystrahorni mäe (756 m, pildil) jalamil mererannas ning on üks Idafjordide vähem külastatud, aga seda rohkem külastust väärt kohti. Teeme musta vulkaanilise liivaga rannas jalutuskäigu. Lõunapeatuse teeme maalilises Djúpivoguri külas, mis asub Glediviki („Rõõmu lahe“) ääres. Lisaks vaadetele näeme ka kunstiteost mererannal, kuhu on välja pandud kõigi siin pesitsevate lindude üleelusuuruses munad – nagu skulptuurid. Külastame Petra kivimite ja mineraalide kollektsiooni Stöðvarfjörðuris. Petra (nimi, mis tähendab kummalisel kombel kreeka keeles „kivi“) kogus oma elu jooksul tuhandeid eriskummalisi mineraale, kristalle ja poolvääriskive Islandi mägedest, luues maailmakuulsa ja lummava aia, mis võtab silme eest kirjuks. Nii mõnedki on siin kogenud positiivset energiat või lihtsalt head tunnet. Ida-Islandil elavad siia 18. sajandil Norrast asustatud põhjapõdrad, keda on võib isegi bussist näha. Ent päris kindlasti näeb neid majesteetlikke loomi ja saab lausa silitada Põhjapõtrade pargis. Suvel kasvavad isaste sarved paar sentimeentrit päevas. Päeva lõpuks jõuame Islandi suurima, Hallormsstaðuri metsa juurde. See on midagi erilist – kõigest alla 2% Islandist on metsaga kaetud, sest enamik saarest on tühermaad, laavaväljad ja mäed. Naljalugu räägib, et kui inimene Islandi metsa ära eksib, tuleb tal tee leidmiseks kõigest püsti tõusta. Siin on aga mets mis mets, kus tuleb jalutuskäik teha. Ööbimine: Eyjólfsstadir Guesthouse.
5.päev
HIIGELSAMMASTEGA KANJON JA KIRDETEE
Alustame päeva matkaga Hengifossi juurde, mis on Islandi kõrguselt kolmas juga – muljetavaldavad 128 m. Hengifoss paistab silma oma unikaalse kaljuseina poolest, kus mustad basaltkihid vahelduvad erepunaste savikihtidega, luues nauditavalt triibulise, geoloogiliste kihistustega tausta kõrgelt alla kukkuvale võimsale veejoale. Stuðlagili kanjoni täiuslike kuuekandiliste basaltsammaste vahel voolab liustikujõgi, mille värvus kõigub sõltuvalt loodusoludest türkiissinise ja hallikaspruuni vahel. Sammastega palistatud kanjon on looduse geomeetriline meistriteos, mis tundub olevat raiutud hiiglaste kätega, kuid on tegelikult laava jahtumise, kokkutõmbumise ja pragunemise tulemus. Õhtuks jõuame oma reisi sümboolsesse sihtpunkti – Arctic Henge´i juurde, mis on tänapäevane Stonehenge´i Islandi analoog. See kujutab endast massiivsete kivist ehitiste kompleksi, monumenti, mis on inspireeritud Skandinaavia mütoloogiast. See on kujundatud püüdmaks päikesekiiri oma väravatesse ja heitmaks varje määratud ajal määratud kohtadesse. On märgiline, et järgmisel hommikul kell 6 on sügisene pööripäev, kui päev ja öö on täpselt ühepikkused. Ööbimine Arctic Henge´i kõrval: The Nest Guesthouse / Hotel Nordurljos
6.päev
PÕHJA-POLAARJOONE SERVA AVASTAMINE
Arctic Henge´i ehk islandi keeles Heimskautsgerðiði iga konstruktsiooni osa esindab Skandinaavia kosmoloogia elemente: aega, valgust, aastaaegu ja jõude, mis kujundavad maailma. Paigutus on kooskõlas päikese teekonnaga, et valgus langeks läbi kaarte aasta võtmepunktides – eriti suvise pööripäeva paiku, kui päike vaevu horisondi alla vajub. Kui Arctic Henge´i juures (veel kord) käidud, alustame päeva u 7 km pikkuse matkaga Rauðanesi neemel, mis viib mööda rannikuäärseid kaljusid, looduslikke kivikaari, kummalisi kaljumoodustisi, peidetud randu ja koopaid. Lähedalasuv Hraunhafnartangi tuletorn on Islandi mandriosa üks põhjapoolseimaid punkte, asudes vaid umbes mõne kilomeetri kaugusel polaarjoonest. Teeme selle sümboolse koha juurde lühikese jalutuskäigu. Ásbyrgi kanjon on hiiglaslik hobuserauakujuline süvend, mis ei sarnane ühegi teise jõeoruga nii on see legendi järgi peajumal Odini kaheksajalgse hobuse Sleipniri kabjajälg. Jalutame kanjoni otsas asuva Botnstjörni tiigi juurde läbi tuulevaikse rohelise oaasi keset kaljuseinu. Teekond jätkub Hljódaklettari ehk „kajakaljude“ juures, kus basaltsambad on koondunud veidratesse rosettidesse ja keeristesse. Vähesed satuvad selle loodusliku pärli juurde. Päeva võimsaks lõppakordiks on Dettifossi juga. See on Euroopa veerohkeim juga, mis paistab silma oma purustava jõu ja halli, liustikusetteid täis veemassiga, mis langeb tohutu mürina saatel sügavasse kanjonisse. See on looduse ürgjõud oma kõige puhtamal kujul. Ööbimine täna ja homme: Vogar Travel Service
7.päev
MÜSTILINE MÝVATNI JÄRV JA MAAPÕUE JÕUD
Alustame kogu maailmas erilise Mývatni järve piirkonnaga tutvumist Skútustaðiri pseudokraatrite juures, mis moodustavad järve kaldal ebamaise ja kummalise maastiku, paistes justkui vulkaanikraatritena, ent olles sellegipoolest hoopis teistsuguse tekkega – sarnaseid moodustisi on leitud Mehhiko lahe vee alt ja Marsilt. Seiklus jätkub mõningase füüsilise pingutusega – ronime hiiglasliku Hverfjalli vulkaanikraatri (u 1 km läbimõõt) servale, kust avaneb võimas vaade kogu piirkonnale. Laskume kraatri teiselt küljelt alla ja matkame edasi läbi Dimmuborgiri laavalabürindi. Need „tumedad kindlused” on täis veidraid kaljumoodustisi ja koopaid. Paljud seostavad neid Tolkieni tumedate maastikega. Grjótagjá on väike laavakoobas, mis on osaliselt kuuma termaalveega täidetud. Supelda ei tohi, aga imetleda võib. Torkab silma, et oleme taas kahe mandrilaama vahelisel alal, kus maavärinad ja vulkaanipursked on sagedased ning laamade laiali triivimise tõttu tekivad sügavad ja pikad lõhed. Maa-alt välja pulbitsevat jõudu vaatleme ka Námaskarði kollastel geotermaalväljadel, kus paistab, justkui maa siseorganid podiseks, auraks ja keeks siin näeme ka mitmeid mudafulkaane. Krafla vulkaani jõudu kogeme Viti ehk Põrgu veega täidetud kraatri ääres jalutades. Päeva lõpetame kuninglikult Mývatni pool-looduslikes basseinides laavaväljade vahel, leotades end helesinises soojas vees. Ümberringi on laavaväljad ja mõõtmatu avarus kuni kaugemal paistvate mägedeni. Ööbimine: Vogar Travel Service
8.päev
JUMALATE JUGA JA ISLANDI SUURIM LAHING
Tänast päeva alustame ikoonilise Goðafossi ehk Jumalate joa külastusega. See juga paistab silma oma majesteetliku poolkaarekujulise kaskaadiga ning kannab endas lugu sellest, kuidas Island aastal 1000 ristiusu vastu võttis. Jalutame Põhja-Islandi pealinnaks hüütava Akureyri (20 000 elanikku) südames, enne kui jätkame ringreisi lääne poole ja külastame Hólari piiskopiresidentsi, mis oli sajandeid Islandi tähtsamaid kultuurilisi ja vaimseid keskusi. Peatume Þrístaparis, kus 1830. aastal viidi ellu viimane surmanuhtlus Islandil – ühel mehel ja ühel naisel raiuti pead maha süüdistatuna räiges mõrvas. Islandil pakub see kõneainet siiani (eesti k-s on sellest ilmunud Hannah Kenti „Matuseriitused“). Alustasime päeva kauni joada ja lõpetame ka – Kóluglufuri kanjoni jugade kaskaad on peidetud pärl Loode-Islandil, kuhu oma teekonnal oleme jõudnud. Ööbimine: Hotel Laugarbakki
9.päev
VIIKINGIMAJA JA HAIKALATALU
Alustame päeva Eiríksstaðiri viikingite pikkmaja külastamisega. Siin elas kuulus viiking Erik Punane, kes asustas hiljem esimese eurooplasena Gröönimaa ja kelle poeg Leifr jõudis pooltuhat aastat enne Kolumbust Ameerikasse. Seejärel ootab meid ees Islandi eksootika Bjarnarhöfni haimuuseumis. See paik paistab silma oma unikaalse pärandi poolest, olles üks väheseid talusid (ja suurim) Islandil, kus veel töödeldakse-mädandatakse grööni haid. Kunagi söödi seda igapäevaselt, tänapäeval on see pigem delikatess, mida süüakse pidupäevadel. Seda eksootilist snäkki saame ka ise kohapeal proovida koos Islandi rahvusnapsu brenniviniga. Teeme Snæfellsnesi poolsaarele, mille tegi kuulsaks Jules Verne romaaniga „Teekond Maakera keskele“, ringi peale. Nimelt pääses Verne´i järgi just poolsaare keskel trooniva Snæfelli („Lumemägi“) vulkaani (1,5 km kõrge) kraatrist Maa sisse, kus oli imeline eelajalooline maailm. Raudfelsgja on kitsas mäekuru, kust voolab välja oja. Pealtnäha ei saa arugi, et seal on peidus koobas. Arnarstapi kaljuservalt avanevad kummastavad vaated teisele poole lahte ja muidugi ka mäslevatele lainetele. Djupalónssanduris jalutame mustade kivikestega täidetud maalilisse randa, milletaolist mujal naljalt ei leia. Neid vulkaanilise päritoluga kivisid peavad mõned väekivideks, sest arvatakse, et Snaefelli poolsaar on üks üheksast maailma energeetilisest keskmest. Ööseks jääme poolsaarele, et hommikul siit laevaga vaalavaatlusele sõita. Ööbimine: North Star hotel (Olafsvik)
10.päev
VAALAVAATLUS JA PEALINN
Alustame päeva vaalavaatlusega Olafsvikis, mille teeb eriliseks võimalus näha peale tavapärast küürvaalade (15 m, 40 t) ja kääbusvaalade (10 m, 10 t) ka mõrtsuk- ehk mõõkvaalu. Tõenäosus vaalu näha on suur, kuid iga kord on erinev see, kui lähedalt, mitut liiki ja kui palju kordi vaalu näeb. Päeva teises pooles Reykjavikki jõudes teeme põhjaliku jalgsiekskursiooni, et linnast ja selle südamest ettekujutus saada. Ööbimine: Hotel Klettur
11.päev
REYKJAVIK JA ÄRALEND
Päev Islandi pealinna avastamiseks omal käel.
Soovitame:
• Rahvusmuuseum;
• Islandi imede muuseum;
• Käsikirjade muuseum;
• Falloloogiline muuseum;
• Kunstimuuseum.
Pärastlõunal / õhtul võtame kohvrid hoiuruumist ja sõidame oma bussiga lennujaama – aeg on kodumaale naasta.
Kell 12.45 sõidame lennujaama
Lend Reykjavik → Helsingi kell 17:15 – 23:40
Lennu aeg – 3 t 25 min
Helsinki → Tallinn kell 00:20 – 00:55
Tallinnasse jõuame 29.09 hommikul.
